Vol'fram

Vol'framan palaižed kubižen santimetran kohtha

74	0 2 12 32 18 8 2
W 183,84
Vol'fram

Fail:Tungsten spectrum visible.png

Vol'framan spektr

Vol'fram (W — wolframium latinan kelel) om 74nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Vol'fram om levitadud londuses keskmäras, pala Man kores — 1,3 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas, koncentriruiše šeelit- i vol'framit-mineraloiš ühtnendoikš vol'framan 1..2% palanke.

Ispanijalaižed Elüar-vellesed-himikad saiba puhtast vol'framad ezmäižen kerdan vl 1783. Nimi tuli latinan kelen saksan kändusespäi (saks.: Wolf Rahm «händikahan kerthed»), metall vasttase tinan kaivuziš i telustab sada tinad reagiruiden senke.

Vol'framal ei ole ičenašt biologišt rolid.

Fizižed ičendad

Vol'fram om kova, lujas löumassulatud hoštai hahkvauvaz päličmänendmetall.

Atommass — 183,84. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,25 g/sm³. Suladandlämuz — 3695 K (3422 C°). Kehundlämuz — 6203 K (5930 C°). Vol'framal kaikiš korktemb suladandlämuz da kehundlämuz oma metalloiden keskes. Voib olda tagodud hüvin, nitikš, 1600 C° lämudenke.

Londuseline metall mülütab viž seižujad izotopad (¹⁸⁰W — 0,12%, ¹⁸²W — 26,50%, ¹⁸³W — 14,31%, ¹⁸⁴W — 30,64% da ¹⁸⁶W — 28,43%). Sen ližaks tetas 30 radioaktivišt ratud izotopad vl 2016 158..179, 181, 184, 187..192 atommassanke, i 11 izomärad.

Himžed ičendad

Vol'fram om seižui lujas himišt painust vaste. Metallal om korrozijanvastaižid ičendoid. Muigotandmär oleskeleb +6..−2 i −4, sidä kesken +4 i +6 (tobjimalaz).

Kävutand

Ottas kävutamižhe elementad metallurgijas tobjimalaz.

Mail'man samine oli 76,4 tuhad tonnoid vl 2012, sidä kesken Kanadas (2,2), Bolivijas (1,2) i Vjetnamas (1,0). Kaikiš järedambad löudmižsijad oma Kanadas, Kitaiš, Kazahstanas i AÜV:oiš.

Irdkosketused

Vol'fram Vikiaitas