Vol'fram

Рувики-späi
Vol'framan palaižed kubižen santimetran kohtha
74
0
2
12
32
18
8
2
W
183,84
Vol'fram

Vol'fram (Wwolframium latinan kelel) om 74nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Vol'fram om levitadud londuses keskmäras, pala Man kores — 1,3 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas, koncentriruiše šeelit- i vol'framit-mineraloiš ühtnendoikš vol'framan 1..2% palanke.

Ispanijalaižed Elüar-vellesed-himikad saiba puhtast vol'framad ezmäižen kerdan vl 1783. Nimi tuli latinan kelen saksan kändusespäi (saks.: Wolf Rahm «händikahan kerthed»), metall vasttase tinan kaivuziš i telustab sada tinad reagiruiden senke.

Vol'framal ei ole ičenašt biologišt rolid.

Fizižed ičendad

Vol'fram om kova, lujas löumassulatud hoštai hahkvauvaz päličmänendmetall.

Atommass — 183,84. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,25 g/sm³. Suladandlämuz — 3695 K (3422 C°). Kehundlämuz — 6203 K (5930 C°). Vol'framal kaikiš korktemb suladandlämuz da kehundlämuz oma metalloiden keskes. Voib olda tagodud hüvin, nitikš, 1600 C° lämudenke.

Londuseline metall mülütab viž seižujad izotopad (180W — 0,12%, 182W — 26,50%, 183W — 14,31%, 184W — 30,64% da 186W — 28,43%). Sen ližaks tetas 30 radioaktivišt ratud izotopad vl 2016 158..179, 181, 184, 187..192 atommassanke, i 11 izomärad.

Himžed ičendad

Vol'fram om seižui lujas himišt painust vaste. Metallal om korrozijanvastaižid ičendoid. Muigotandmär oleskeleb +6..−2 i −4, sidä kesken +4 i +6 (tobjimalaz).

Kävutand

Ottas kävutamižhe elementad metallurgijas tobjimalaz.

Mail'man samine oli 76,4 tuhad tonnoid vl 2012, sidä kesken Kitai tegi 64 tuhad tonnoid, mugažo järed tehmine om Venämas (3,5 tuh. t), Kanadas (2,2), Bolivijas (1,2) i Vjetnamas (1,0). Kaikiš järedambad löudmižsijad oma Kanadas, Kitaiš, Kazahstanas i AÜV:oiš.

Irdkosketused