Americii

Puhtaz americii

95	2 8 25 32 18 8 2
Am 243,0614
Americii

Americii (Am — americium latinan kelel) om 95nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ühthine ümbrikirjutand

Ei ole americijad londuses, se om ratud transplutonine element. Amerikalaine himik Glenn Siborg da hänen kollegad Berklin tedoiduzkeskusespäi saiba puhtast americijad ezmäižen kerdan Čikagon universitetan laboratorijas vl 1944. Element om nimitadud Amerik-kontinentan mödhe.

Americii da sen ühtnendad oma toksižed!

Fizižed ičendad

Americii om pehmed tagokaz radioaktivine hobedaižvauged metall. Kristalline segluz om kaksitadud geksagonaline, kändase kubižeks 1075 C° lämudel. Elementan α-čihodamine ozutase paštmižeks pimeduses.

Atommass — 243,0614. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12 g/sm³. Suladandlämuz — 1449 K (1176 C°). Kehundlämuz — 2880 K (2607 C°, lugustusen mödhe).

Tetas 19 ratud radioaktivišt izotopad 231..249 atommassanke i niiden 8 izomärad. Kaikiš hätkembad oma ²⁴³Am- (T_½=7,37 tuh. vozid) i ²⁴¹Am-izotopad (432,2 vot), ^242m1Am-izomär (141 vot).

Himižed ičendad

Reagiruib hapanikanke i segoib muiktusiš hüvin. Muigotandmärad: +7..+2, kaikiš levitadud om +3.

Kävutand

Americii-243 kävutadas tedos — radiohimižiš tedoidusiš i samha toižid transuranižid elementoid. Ottas kävutamižhe vähäradioaktivišt americii-241-izotopad tegimišton märičendladimiš i savun andimiš.

Kaik americii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin.

Irdkosketused

Americii Vikiaitas