Neodim

Neodim

60	0 2 8 22 18 8 2
Nd 144,242
Neodim

Neodim (Nd — neodymium latinan kelel) om 60nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Ühthine ümbrikirjutand ​

Element om harv Man kores, 25..37 grammad tonnas.

Avstrijalaine Karl Auer fon Vel'sbah-himik avaiži neodiman vl 1885 didim-segoitusen jagamižel, erigoiti neodimad prazeodimaspäi. Sikš nimitihe elementad grekan kelen sanoispäi νέος «uz'» i δίδυμος «kaks'nik».

Fizižed ičendad

Neodim om pehmed tagokaz notked hobedaižvauged mametall kuldaiženke ližamujunke.

Atommass — 144,242. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,007 g/sm³. Suladandlämuz — 1297 K (1024 C°). Kehundlämuz — 3347 K (3074 C°).

Londuseline neodim kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi, niišpäi kaks' oma vähänradioaktivižed: ¹⁴²Nd (27,2%), ¹⁴³Nd (12,2%), ¹⁴⁴Nd (23,8%, T_½ — 2,38 × 10¹⁵ vot), ¹⁴⁵Nd (8,3%), ¹⁴⁶Nd (17,2%), ¹⁴⁸Nd (5,7%), ¹⁵⁰Nd (5,6%, T_½ — 7 × 10¹⁸ vot). Sen ližaks, saihe 31 ratud radioaktivišt izotopad 124..141, 147, 149, 151..161 atommassanke, i 13 izomärad.

Himižed ičendad

Neodim muigotub il'mas lujas kebnas i kändase hapanduseks.

Kävutand

Ottas neodimad kävutamižhe metallurgijas, optikas, magnitoiden tehmižes i m. e. Tehtas ühthesuladusid alüminijanke i magnijanke sauvomha lendimid da raketoid. Puhthan titanan legiruind (neodiman 1,5%) ližadab sen varmdust pol'tošt kerdha.

Metallan päeksportör — Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas. Maksoi 70 US$ kilogrammas vl 2014.

Irdkosketused

• Neodim webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz neodimas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)