Tantal

Tantalan palaižed kubižen santimetran kohtha

73	0 2 11 32 18 8 2
Ta 180,94788
Tantal

Tantal (Ta — tantalum latinan kelel) om 73nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Element om levitadud londuses harvoin, pala Man kores — kaks' grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas.

Avaidusen istorii

Ročilaine himik Anders Gustav Ekeberg avaiži tantalan vl 1802. Nimitihe mifižen Tantal-carin mödhe (amuižgrek.: Τάνταλος, Nioban tat) samižen jügedusiden tagut.

Germanijalaine Verner fon Bol'ton-himik sai puhtast metallišt tantalad ezmäižen kerdan vl 1903.

Fizižed ičendad

Tantal om jüged kova hahk metall. Tantalal lujas korged suladandlämuz da kehundlämuz oma, no metall om mugažo plastine lujas. Puhthan tantalan muju om hahk.

Atommass — 180,94788. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 16,654 g/sm³. Suladandlämuz — 3290 K (3017 C°). Kehundlämuz — 5731 K (5458 C°).

Londuseline tantal kogoneb ühtes stabiližes izomäras i ühtes stabiližes izotopaspäi: ^180mTa (0,012%, T_½ > 4,5 × 10¹⁶ vot) i ¹⁸¹Ta (99,988%). ^180mTa om üks'jäine stabiline londuseline izomär. Tetas mugažo 35 ratud radioaktivišt izotopad 155..180, 182..190 atommassanke i 36 ratud izomärad.

Himižed ičendad

Tantal ei ole aktivine normaližiš arvoimižiš, il'mas muigotub, ku lämuz om korktemb 280 C°, i siloi se katase Ta₂O₅-hapandusen kaičendkerthel; se reagiruib galogenidenke, ku lämuz om korktemb 250 C°. Ku lämbitadas sidä, ka reagiruib elementoidenke СО, NO, HCl, H₂S.

Tantal om lujas seižui mugliden da muiktusiden valatoitandad vaste.

Kävutand da löudmižsijad

Tantal kävutase metallurgijas, atomenergetikas, elektotehnikas, elektronikas. Se om mugažo juvelirine metall.

Kaikiš järedambad tantalan löudmižsijad oma Grinbušas (Avstralii). Toižed löudmižsijad oma olmas Mozambikas i Nigerijas.

Irdkosketused

Tantal Vikiaitas