Rubidii

Rubidii ampulas

37	0 0 1 8 18 8 2
Rb 85,4678
Rubidii

Rubidii (Rb — rubidium latinan kelel) om 37nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Germanijalaižed himikad Robert Vilhel'm Bunzen da Gustav Robert R. Kirhhof avaižiba rubidijan spektraližen analizan abul vl 1861, nimitihe spektran jonoiden tobjan mujun mödhe (latin.: rubidus «rusked», «muzarusked»).

Element om levitadud londuses keskmäras. Mineralad rubidijan lujetud koncentracijanke (0,2 procenthasai): lepidolit, cinnval'dit, pollucit i amazonit. Om neniden mineraloiden löudmižsijid Saksanmas, Čehijas, Slovakijas, Turkmenijas, Namibijas i Zimbabves.

Fizižed ičendad

Rubidii om pehmed hobedaižvauged muglmetall. Ei voi löuta sidä londuses puhthas i koncentriruidud olendas. Sadas litijanke ühtes tobjimalaz. Rubidii om vägev katalizator, paramagnetik.

Atommass — 85,4678. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,532 g/sm³. Suladandlämuz — 312,45 K (39,3 C°). Kehundlämuz — 961 K (688 C°).

Londuseline rubidii kogoneb kahtes izotopaspäi: ⁸⁵Rb (72,2%) i ⁸⁷Rb (27,8%). ⁸⁷Rb om radioaktivine vähän, pol'čihodamižen pord — 49,23 mlrd vot. Sen ližaks, saihe 30 ratud izotopad 71..102 atommassanke i 16 izomerad.

Kävutand

Kävutadas rubidijad specialižes optikas, elektronikas, medicinan ladimiš, sterilizacijan täht. Om tarbhaine katalizatoraks lazeraks. Ühtnendoiden otand kävutamižhe om levitadud.

Homaičendad

Irdkosketused

Rubidii Vikiaitas