Gadolinii

Gadolinijan pallišk

64	0 2 9 25 18 8 2
Gd 157,25
Gadolinii

Fail:Gadolinium spectrum visible.png

Gadolinijan spektran nägui pala

Gadolinii (Gd — gadolinium latinan kelel) om 64nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Ühthine ümbrikirjutand

Element om harv londuses, Man koren südäiolend — 6,2 grammad tonnas.

Francijalaine himik Žan de Marin'jak avaiži gadolinijan vl 1880. Om nimitadud suomalaižen Juhan Gadolin-himikan kanzannimen mödhe.

Fizižed ičendad

Gadolinii om pehmed notked hobedaižvauged mametall. Kristalline segluz om geksagonaline ninev.

Atommass — 157,25. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,900 g/sm³. Suladandlämuz — 1585 K (1312 C°). Kehundlämuz — 3273 K (3000 C°).

Londuseline gadolinii kogoneb ühtes vähänradioaktivižes da kudes stabiližes izotopoišpäi: ¹⁵²Gd (0,2%, T_½=1,08 × 10¹⁴ vot), ¹⁵⁴Gd (2,18%), ¹⁵⁵Gd (14,8%), ¹⁵⁶Gd (20,47%), ¹⁵⁷Gd (15,65%), ¹⁵⁸Gd (24,84%), ¹⁶⁰Gd (21,86%). Sen ližaks, tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 134..151, 153, 159, 161..169 atommassanke i 10 metastabilišt izomärad, niišpäi kaikiš hätkemb om ¹⁵⁰Gd-izotop 1,8 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.

Kävutand

Ottas kävutamižhe gadolinijad atomenergetikas, elektronikas, metallurgijas i medicinas. Sadas üläveimid i ülämadalid lämuzid.

Gadolinijan päeksportör — Ukrainas, Šrilankas. Puhthan (irguz 99,9%) metallan kilogramm maksoi 133 US$ vl 2014. Mail'man vozne tehmine — 400 tonnad.

Irdkosketused

Gadolinii Vikiaitas