Fermii

100	2 8 30 32 18 8 2
Fm 257,0951
Fermii

Fermii (Fm — fermium latinan kelel) om 100nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ühthine ümbrikirjutand

Ei ole fermijad londuses. Se om ratud transplutonine element.

Kaik fermii tehtas atomreaktoriš ani penikaižin verdoin.

Fermii om radiotoksine. Muiktuzmärad himižiš reakcijoiš oma +3 i +2.

Avaiduz

Amerikaine Al'bert Giorso-himik da hänen kollegad avaižiba fermijan 255-izotopad vn 1952 tal'vkus Kalifornijan universitetas (Berkli) ezmäižen vezinikbomban poukahtusen jäl'giš (angl.: Ivy Mike test) Maršallan sariden Enivetok-atollal. Element om nimitadud Enriko Fermi-fizikantedomehen muštoks.

Fizižed ičendad

Fermii om radioaktivine hobedakaz metall. Kristalline segluz om kubine tahkonkeskustoittud (endustuz).

Atommass — 257,0951. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,7 g/sm³ (lugustusen mödhe). Suladandlämuz — 1800 K (1527 C°, ezimeletaden).

Tetas 20 ratud izotopad 241..260 atommassanke i kaks' izomärad (250m i 251m). Kaikiš hätkemb om ²⁵⁷Fm-izotop 100,5 päiväd pol'čihodamižen pordonke.

Elementan izotopad čihotas erazvuiččin: kätas kalifornijaks α-čihodamižen kal't päpaloin vai südäituk jagase spontanižikš, einšteinii sädase β-čihodamižen kal't penembas lugumäras.

Kävutand

Kävutadas fermijad südäitukfizikas metoks samha jüžmakombid himižid elementoid.

Homaičendad

Irdkosketused