Alasald

Рувики-späi
Alasald
Церковь во имя Александра Невского.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

58°05′00″ с. ш. 60°43′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1760

Высота

200

Aigvö

UTC+5:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 16 505 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod

34345

Počtan indeksad

624740

-

Официальный сайт(ven.)

lugeda  diskussii  redaktiruida

Alasald (ven.: Ни́жняя Салда́) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Alasaldan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Ende Nikita Demidovan raudantegim i žilo senno Sald-jogen randal. Žilon eläjad oliba sirdanuzikš mehikš Alalidnan, Kazanin i Arhangel'skan gubernijoišpäi. Vll 1851−1858 lattihe Venäman ezmäižiden raudterel'soiden pästandad. Vspäi 1938 Alasald om lidnan statusanke. Saubatihe raudan metallurgijan päčid 1970-nzil vozil.

Alasald šingotase vanundantegimel (raudasižed aluižed da ladlused rel'soiden alle), Mašiništonsauvomižen tedoinstitutal da sen tehmižel (vitkod raketlikutimed i hapanik)[2], mugažo mecan ümbriradmižel pilindmaterialoikš.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Sald-jogen randoil (ven. Салда, 122 km pitte, Tagilan oiged ližajogi, Obinjogen hurapol'ne bassein), 175 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Uit-vezivaradim om saudud ülezjogen, sijadase lidnan suves. Matkad Jekaterinburghasai om 137 km suvhe orhal, 185 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Üläsald 5 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, avtol i raudtel. Alasald-raudtestancii om lidnan pohjoižpäivnouzmas. Elektrojonused ühtenzoittas lidnad Alatagilanke 45 km suvipäivlaskmha i Alapajevskanke 60 km suvipäivnouzmha.

Nell' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Alasaldan ližaks. Lidnümbrikon pind — 590,8 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 619 ristitud, lidnümbrikon — 17 939 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..22 tuhad eläjid vozil 1959−1992 (22 000 rist. vl 1967). Vl 2017 kaik 17 380 ristitud elihe lidnas i 17 672 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 94,2%, totarlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,7%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[3] ratas lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan (om saudud vll 1810−1834) i ph. Aleksandr Nevalaižen (1905).

Alatagilan kaivuzmetallurgižen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Edeline lidnümbrikon pämez' om Jelena Matveeva (keväz'ku 2012 — viluku 2020).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur