Üläpišm

Рувики-späi
Üläpišm
Views of Verkhnyaya Pyshma - 6.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
56°58′00″ с. ш. 60°35′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1854
Pind
  • 60
Высота 270
Aigvö UTC+5:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 71 335 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 34368
Počtan indeksad 624080

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Üläpišm (ven.: Ве́рхняя Пышма́, tot.: Югары Пышма) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Üläpišman lidnümbrikon administrativine keskuz, Jekaterinburgan pohjoine ezilidn.

Istorii

Pišm-külä mainitase lidnan territorijal vl 1701. Eländpunktan aluz om pandud vl 1854 kuti Vas'kne Kaivuz-žilo (ven.: Медный Рудник) vas'ken samižen zavodindanke. Saudihe vas'kensuladamižtegint kahtes vodes. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vn 1946 22. päiväl uhokud, nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1963 alištub agjan tobmudele oikti.

Üläpišm šingotase vas'ken i harvoiden mametalloiden (samarii, disprozii, vanadii) metallurgijal («Uralan kaivuzmetallurgižen kompanijan» baz), neniden metalloiden mašiništonsauvomižel (elektrovedimed, lehtezmetall, vanuim, magnitad, mašiništ ühthekeitandan täht), sömtegimištol (maidtegim, leibänkombinat), mugažo himižreaktividen tegim i leskusenvastaižiden materialoiden tegim ratas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Pišm-jogen purtkenno (joginiškanno, Turan oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 270 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Agjan Jekaterinburg-keskuz zavodiše ani suvhe, rengazavtoten taga. Lidnoiden keskused oma 14 kilometras toine toižespäi. Toižed lähembaižed lidnad oma Berözovskii 15 km suvipäivnouzmha avtotedme i Sredneural'sk kaks' kilometrad lodeheze avtol.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 59 749 ristitud, lidnümbrikon viž kudendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 84,0%, totarlaižed — 8,8%, baškiralaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 5,4%.

Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid[2] oma olmas lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän (om saudud vll 1997−2000), ph. Aleksandr Nevalaižen (kaumžomal), phh. Ioakiman i Annan (letihe vll 2019−2020). Islaman pühäpert' Ismail al'-Buhari-imaman nimed om avaitud.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Üläpišman mehaniž-tehnologine «Junost'»-tehnikum[3], UKMK:n Tehnine universitet (privatine)[4], Uralan valdkundaližen kolledžan Ivan Polzunovan nimed filial.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur