Üläpišm
Üläpišm | |||||
![]() | |||||
| |||||
Valdkund | |||||
---|---|---|---|---|---|
Istorii da geografii | |||||
Tegemižen päiv |
1854 | ||||
Pind |
| ||||
Высота |
270 | ||||
Aigvö | |||||
Ekonomik | |||||
Eläjad | |||||
Eläjad |
| ||||
Lugud | |||||
Telefonan kod |
34368 | ||||
Počtan indeksad |
624080 | ||||
- | |||||
| |||||
lugeda • diskussii • redaktiruida |
Üläpišm (Üläpišman lidnümbrikon administrativine keskuz, Jekaterinburgan pohjoine ezilidn.
Istorii
Pišm-külä mainitase lidnan territorijal vl 1701. Eländpunktan aluz om pandud vl 1854 kuti Vas'kne Kaivuz-žilo (ven.: Медный Рудник) vas'ken samižen zavodindanke. Saudihe vas'kensuladamižtegint kahtes vodes. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vn 1946 22. päiväl uhokud, nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1963 alištub agjan tobmudele oikti.
Üläpišm šingotase vas'ken i harvoiden mametalloiden (elektrovedimed, lehtezmetall, vanuim, magnitad, mašiništ ühthekeitandan täht), sömtegimištol (maidtegim, leibänkombinat), mugažo himižreaktividen tegim i leskusenvastaižiden materialoiden tegim ratas.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Pišm-jogen purtkenno (joginiškanno, Turan oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 270 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Agjan Jekaterinburg-keskuz zavodiše ani suvhe, rengazavtoten taga. Lidnoiden keskused oma 14 kilometras toine toižespäi. Toižed lähembaižed lidnad oma Berözovskii 15 km suvipäivnouzmha avtotedme i Sredneural'sk kaks' kilometrad lodeheze avtol.
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 59 749 ristitud, lidnümbrikon viž kudendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): baškiralaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 5,4%.
Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid[2] oma olmas lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän (om saudud vll 1997−2000), ph. Aleksandr Nevalaižen (kaumžomal), phh. Ioakiman i Annan (letihe vll 2019−2020). Islaman pühäpert' Ismail al'-Buhari-imaman nimed om avaitud.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Üläpišman mehaniž-tehnologine «Junost'»-tehnikum[3], UKMK:n Tehnine universitet (privatine)[4], Uralan valdkundaližen kolledžan Ivan Polzunovan nimed filial.
Galerei
- Завод "УралЭлектроМедь" - panoramio.jpg
«Uralelektromed'»-tegimen kontor i pätulend vl 2011
- Технический Университет УГМК - panoramio.jpg
UKMK:n Tehnine universitet (2014)
- Buildings in Verkhnyaya Pyshma-1.JPG
UKMK:n sportkompleksan jäaren vl 2021
Homaičendad
Irdkosketused
Üläpišm Vikiaitas |
Sverdlovskan agjan lidnad | ||
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||