Stambul

	Stambul
	turk.: İstanbul; turk.: Konstantinopolis
	41°00′36″ с. ш. 28°57′37″ в. д.GЯO
Valdkund	Turkanma;
Глава	Ekrem İmamoğlu[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	29 semendkud 1453
Pind	5343;
Высота	100
Aigvö	UTC+3:00[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▼15 462 452 чел. (2020);
Lugud
Telefonan kod	212 и 216
Počtan indeksad	34000–34990
Avtomašinoiden nomeroiden kod	34
-
	Официальный сайт(angl.)
	lugeda • diskussii • redaktiruida

Tarbhaine lehtpol'

Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Lidnan-agjan transportine kart (2014)

Stambul (turk.: İstanbul [isˈtambuɫ], ende Vizantii i Konstantinopol' mugažo) om Turkanman kaikiš suremb lidn da agj, sen kaikiš znamasižemb port, kul'turan da ižandusen keskuz. Valdkundan kaikutte videnz' ristit eläb neciš lidnas. Evropan kaikiš suremb lidn ku lugeda molembid paloid.

Istorii

Kaikiš amuižembad eländpunktad lidnan territorijal oliba neolital völ, vl 6700 EME. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 667 EME kuti Vizantii. Dokumentiruidud lidnan istorii zavodiše vl 659 e.m.e., konz amuižgrekalaižed tuliba azijalaižhe palaha.

Rimalaine Konstantin I Sur'-imperator sirdi imperijan pälidnad sihe vl 330 meiden erad, udesnimitihe Vizantii-lidnad ezmäi Uz' Rim, no pigai nimitaškanzihe Konstantinopolikš (turk.: Konstantiniyye) imperatoran oiktastuseks. Lidn oli Vizantijan i Osmanan imperijoiden pälidnaks. Lidn vajehti oficiališt nimitust vaiše vl 1930, hot' läz nügüdläine Istinpolin-nimi oli olmas araban keles 15. voz'sadaspäi. Edeline nimituz kaičese grekan keles.

Geografijan andmused

Stambul om transkontinentaline, se sijadase Bosfor-sal'men molembil randoil, üks' pala om Evropas, toine — Azijas, 0..537 m korktusil, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sal'men randad ühtenzoittas sildoil da raudtetonnelil.

Tobmuz

Edeline lidnan pämez' oli Mevlüt Uisal (sügüz'ku 2017 — keväz'ku 2019).

Transport

Avtobusad, tramvai, vezitransport, metropoliten (kebn metro vspäi 1989, manalaine pala vspäi 2000, 6 jonod, 89 stancijad, 115 km raudted) i funikulör (vspäi 1875), ezilidnjonused i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Järedad jügumeriportad ratas lidnas, om meriavtobusad stancijoidenke passažiroiden täht. Kaks' päraudtestancijad: Haidarpašan Azijas i Sirkedži evropižes palas.

Rahvahidenkeskeine civiline Stambul-lendimport (IST, 52,5 mln passažiroid vl 2019) radab vn 2018 redukuspäi, se sijadase 35 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evrazijadme i Pohjoižafrikan järedoihe lidnoihe, mugažo Turkanmadme, om reisid AÜV:oihe i Afrikadme.