Turkan kel'

Kelen levigandmižavaruden kart mail'mas

Turkan (turcijan) kel' (ičeze nimituz: Türk dili [ˈtyɾc 'dili], lühüdas Türkçe [ˈt̪yɾktʃe]) om üks' türkižiš kelišpäi.

Necil kelel pagištas turkad araban kirjkelen aluseks), kirjankel' om sätud osmanan kel't. Om äi suližid paginoid, ned sätas kontinuumad Stambulaspäi Azerbaidžanan röunhasai.

Kelen reguliruindorganizacii om kundaline «Turkanman kelentedon associacii» (Türk Dil Kurumu, TDK) Turkanman ohjastusenno, päofis sijadase Ankaras. Organizacijan aluz om pandud Mustafa Atatürkal vl 1932, eziauguižešti Türk Dili Tetkik Cemiyeti-nimitusenke («Sebr turkan kelen tedoiduses»), kändihe tedoinstitutaks vl 1934.

Sanoiden bazine järgenduz sanundas om SOV. Sanoiš vokaliden garmonii om olmas. Turkan kel' om agglütinativine kel'. Ei ole grammatižen sugun kategorijad.

Lugusanad

bir — üks'
iki — kaks'
üç — koume
dört — nell'
beş — viž
altı — kuz'
yedi — seičeme
sekiz — kahesa
dokuz — ühesa
on — kümne
yirmi — kaks'kümne
otuz — koumekümne
kırk — nell'kümne
elli — vižkümne
yüz — sada
bin — tuha

Frazad

Merhaba! – Tervhen!
Adınız ne? – Kut sindai kuctas?
Nerelisin? – Kugalaine oled?
Nerede yaşıyorsun? – Kus sinä eläd?
Hoşçakal! / Görüşürüz! – Nägemižhesai! / Nägemoiš!
Çok teşekkürler! / Teşekkür ederim. – Sur' spasib! / Kitän.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.