Barselon

Barselon
kat.: Barcelona
Флаг[d] Герб[d]
41°22′57″ с. ш. 2°10′37″ в. д.
Valdkund	Ispanii
Адм. центр	City of Barcelona[d]
Глава	Ada Colau[d]
Istorii da geografii
Pind	101,3 (2016)
Высота	9
Aigvö	UTC+1[d], летом UTC+2:00[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▼1 636 193 чел. (2022)
Lugud
Telefonan kod	93
Počtan indeksad	08001–08042
Avtomašinoiden nomeroiden kod	B
-
Официальный сайт(katalan.)
lugeda • diskussii • redaktiruida

Barselon (Katalonii-ühthižkundan pälidn. Sijadase Keskmeren randal, järed meriport.

Istorii

Eländpunkt om olmas agjaks 3. voz'sadaspäi edel m.e., lidnan aigkirj augotase 237. vodel EME. Om saudud da nimitadud karfagenalaižel Gamil'kar Barka-sodavejal (Gannibalan tat), eziauguine nimi oli Barsino. Kožui sijaduz i merikar abutiba lidnale šingotadas teravamba toižid.

Vl 1992 Barselon vastsi Keskmeren ühtnendan (43 valdkundad) pälidnaks vn 2010 keväz'kuspäi.

Geografijan andmused

Lidn sijadase langenijoiden Keskmerhe Besos-jogen pohjoižpäivnouzmas i L'jobregat-jogen suvipäivlaskmas keskes, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sjerra-de-Kol'serol-mägisel'g libub päivlaskmas, sen kaikiš korktemb londuseline čokkoim om Tibidabo (512 m), TV-čuhunduz om saudud sil (288 m kortte). Matkad Madridhasai om 500 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 600 km E90-avtotedme.

Barselon jagase 10 nimitadud ümbrikho (isp.: distrito) vspäi 1984, kaikutte om ičeze nevondkundanke, valdatused — ümbrikon arhitektur i infrastruktur. Lidnan nevondkund paneb niiden ühtnijoid radnikusihe. Ümbrikod alajagasoiš rajonihe (isp.: barrio), kaik om 73 rajonad vspäi 2009.

Eläjad

Vl 2013 eläjiden lugu oli 1 611 822 ristitud. Läz 5,3 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas vl 2006, se om kahtenz' surtte valdkundas (Madridan aglomeracijan jäl'ghe) i kudenz' EÜ:s.

Transport

Avtobusad, kiruhtramvaid, ezilidnelektrojonused, funikulörad, taksid i avtoiden kortom (GoCars Barcelona) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kiruhraudte ühtenzoitab Madridanke. Metropoliten radab vspäi 1924 (kaik om 12 jonod, 180 stancijad i 143 km raudted vspäi 2016).

Rahvahidenkeskeine civiline Barselon — El' Prat-lendimport (BCN, 50,1 mln passažiroid i 172 tuh. tonnoid jüguid vl 2018) sijadase 10 km suvipäivlaskmha Barselonan keskusespäi El' Prat de L'jobregat-lidnas. Tehtas passažirreisid Evropan äjihe lidnoihe, AÜV:oiden i Päivnouzmman erasihe lidnoihe, mugažo Ispanijadme.

Irdkosketused

• Lidnan informacine sait (barcelona.cat). (katalan.) (isp.) (angl.)
• Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (ajuntament.barcelona.cat). (katalan.) (isp.) (angl.)