Los Andželes

Рувики-späi
Los Andželes
isp.: El Pueblo de Nuestra Señora la Reina de los Ángeles del Río de Porciúncula
Los Angeles with Mount Baldy.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
34°03′08″ с. ш. 118°14′37″ з. д.GЯO
Valdkund
Глава Karen Bass[d][1]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 4. sügüz'kud 1781
Pind
  • 1302,15171 (2016)[2]
Высота 106
Aigvö UTC−8:00[d], летом UTC−7:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 3 898 747 чел. (1 vilukud 2020)
Lugud
Telefonan kod 213, 310, 424, 323, 747 da 818
Počtan indeksad 90001–90068, 90070–90084, 90086–90089, 90091, 90093–90097, 90099, 90101–90103, 90174, 90185, 90189, 90291–90293, 91040–91043, 91303–91308, 91342–91349, 91352–91353, 91356–91357, 91364–91367, 91401–91499, 91601–91609, 90002, 90004, 90008, 90011, 90014, 90017, 90022, 90024, 90027, 90031, 90036, 90039, 90043, 90047, 90050, 90054, 90059, 90064, 90066, 90070, 90072, 90075, 90077, 90080, 90086, 90093, 90096, 90102, 90292, 91041, 91043, 91306, 91308, 91344, 91346, 91352, 91365, 91356, 91366, 91402, 91408, 91412, 91416, 91421, 91423, 91427, 91430, 91433, 91436, 91440, 91444, 91447, 91450, 91453, 91456, 91459, 91461, 91465, 91469, 91473, 91477, 91480, 91484, 91488, 91493, 91496, 91601, 91605, 91608, 90003, 90007, 90016, 90025, 90032, 90038, 90045, 90053, 90060, 90067, 90073, 90079, 90081, 90089, 90078, 90097, 90291, 91342, 91364, 91401, 91405, 91409, 91414, 91419, 91425, 91429, 91434, 91441, 91448, 91457, 91462, 91466, 91470, 91474, 91478, 91482, 91485, 91487, 91489, 91494, 91498, 91606 da 91609

Официальный сайт (angl.)
Los Andželes на карте
Los Andželes на карте
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Los Andželes (angl.: Los Angeles [lɒs ˈændʒələs], isp.: Los Ángeles [los ˈaŋxeles], lühenduz: L.A.) om lidn AÜV:oiden suvipäivlaskmas, Tünen valdmeren randal. Se om kahtenz' surtte lidn valdkundas, sijadase Kalifornii-štatan suves.

Lidn om AÜV:oiden tedon, kinofil'mdandan, opendusen, tegimišton da bobuštusiden järed keskuz.

Los Andželes vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid vozil 1932 i 1984, möst lindäs vodel 2028.

Istorii

Edel ispanijalaižiden tulendad läz 30 küläd oli tongva-indejalaižil, 3 tuhad eläjid. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1781 4. päiväl sügüz'kud Ispanijan imperijan territorijal. Vozil 1821−1848 pen' žilo oli Meksikan palaks. Mülüb AÜV:oihe vspäi 1848.

Los Andželes sai lidnan statusad vn 1850 4. päiväl sulakud. Vl 1876 raudte tuli lidnha San Franciskospäi. Vl 1892 löuzihe kivivoid, i vodele 1923 mail'man kivivoin nelländez oli sadud Los Andželesan rajonas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase mererandaližes alangištos, Santa Monik-lahten randal, om ümbärtud Kordil'jeriden San Geibriel-, Santa Monik- da Santa An-mägisel'gil. Lidnan keskmäine korktuz — 93 m valdmeren pindan päl, kaikiš korktemb čokkoim om Elsi-sizared-mägenpä (1548 m). Ühtennimine jogi om kaikiš znamasižemb, no jokseb betontor'viš lidnan territorijal da heitab kuivsezonan aigan. Lähembaine järed lidn om San Diego 200 km suvipäivnouzmha.

Klimat om subtropine kuiv, paneb sadegid 379 mm vodes. Kuiv sezon om semendkus-sügüz'kus (15 mm). Voden keskmäine lämuz om +19,1 C°.

Vezi tuleb lidnha koumadme akvedukadme Kalifornii-štatan keskusespäi. Pened manrehkaidused oleldas kaikuččel päiväl. Järedad manrehkaidused oliba vozil: 1933, 1971, 1987, 1994 (20. voz'sada). Mägidenkeskeine sijaduz vedab il'man redustandale.

Eläjad

Läz 1930 vot ristitišt üliti millionad. Enamba 18 mln ristituid elädas Los Andželesan lidnaglomeracijas (2013, kahtenz' surtte valdkundas). Ezilidnad zavottäs 200 kilometras lidnaspäi.

Sebruzlidnad

Homaičendad

Irdkosketused



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington