Giz

Рувики-späi
Giz
arab.: مدينة الجيزة
Giza Traffic.JPG
29°59′13″ с. ш. 31°12′42″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Pind
  • 187
Высота 30 ± 1[2]
Aigvö UTC+2:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 5 598 402 чел. (12 tal'vkud 2020)[3]
Lugud
Počtan indeksad (+20) 2

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Giz (arab.: الجيزة al'-Džīzah «tazangišt», egiptine virkand [el ˈgiːze]) om lidn Egiptan pohjoižes. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Gizan agjan administrativine keskuz, mülüb Kairan megapolisha.

Istorii

Amuižen Egiptan aigan nügüdläižen lidnan tahond oli sen Memfis-pälidnan (30 km suvhe) pohjoižeks kaumžomaks (Gizan piramidad). Eländpunktan aluz om pandud vl 642.

Giz šingotase mašinansauvomižel, himižel tegimištol, puvillan ümbriradmižel, fil'miden tehmižel, turizmal, oluden (Heineken-gruppan Al-Ahram Beverage Company) i tabakon edheotandoil.

Geografijan andmused

Lidn zavodiše vides kilometras suvipäivlaskmha Kairan keskusespäi, Gizan lidnfartalad saihe Kairhasai 20. voz'sadan lopus. Giz sijadase Nil-jogen hural randal, 19 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Giz-lidn om ühtenzoittud Kairanke metropolitenal vspäi 1999.

Klimat om räk kuiv letetazangišton. Voden keskmäine lämuz om +21,2 C°, kezakun-sügüz'kun +26..+27 C°, tal'vkun-uhokun +13..+15 C°. Ekstremumad oma +2 C° i +46 C°. Paneb sadegid 17 mm vodes, ei olele niid semendkus-redukus, toižen aigan 1..4 mm kus. Pölütorokad oleskeldas keväz'kus-sulakus.

Eläjad

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 3 122 041 ristitud, agjan koumandez. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 4 872 448 eläjad kaikidenke alištunuzidenke lidnan tobmudele rajonidenke, agjan pol'.

Kairan universitetan[4] (alusenpanend 1908, 230 tuh. üläopenikoid) päine kampus sijadase lidnas vspäi 1929.

Verhiden maiden sur'oigenduzkundad oma saudud neciš lidnas.

Homaičendad

Irdkosketused