Nagoi
| Nagoi | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| japon.: 名古屋市 | |||||
| | |||||
|
|||||
| Q22126102? | |||||
| 35°10′53″ с. ш. 136°54′23″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Адм. центр | Naka-ku[d] | ||||
| Глава | Takashi Kawamura[d] | ||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1. redukud 1889 | ||||
| Pind |
|
||||
| Aigvö | UTC+9:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 52 | ||||
| Počtan indeksad | 460-8508 | ||||
| Internet-domen | .nagoya[d] | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт(jap.) (angl.)(kit.)(kor.)(port.)(isp.)(vjetn.)(nepali) | |||||
|
|
|||||
|
|
|||||
Nagoi (japon.: 名古屋市, Nagoja-si) om koumanz' surtte lidn Japonijas. Se om Aiti-prefekturan administrativine keskuz.
Istorii
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1610 kuti Tokugava Iejasu-šögunan zamk da žilo senno, vaumitihe zamkad kahtes vodes. Nagoi-žilo sai lidnan statusad vn 1889 1. päiväl redukud, tegihe valdkundan nelländeks surtte lidnaks kerdalaz. Järed meriport om lidnas, kormatas 110 mln tonnoid vodes. Vl 2005 Nagoi vastsi mail'man Ekspo-ozutelendad.
Nagoi šingotase mašinansauvomižel (Mori Seiki), kivivoin ümbriradmižel, himižel i tekstil'tegimištol, metallurgijal.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Honšü-saren keskuzpalas, Tünen valdmeren randal, −2..+198 m ü.m.t. korktusil. Ise-merikaran veded oma lidnan suves.
Klimat om subtropine, kezal om räk. Voden keskmäine lämuz om +16,2 C°, kaikiš lujemb hala oleli −10 C°. Paneb sadegid 1580 mm vodes, vähemba tal'vkus-uhokus (50..65 mm kus).
Eläjad
Eläjiden lugu om 2 277 077 ristitud vl 2015. Läz 10,2 mln (2021) elädas lidnaglomeracijas, se om koumanz' surtte valdkundas. Kaikiš suremb lidnan i aglomeracijan ristitišt om nügüd'.
Irdkosketused
- Nagoi-lidnan tobmuden oficialine sait (city.nagoya.jp). (jap.) (angl.) (kit.) (kor.) (port.) (isp.) (Tagalog) (ital.)