Ulanbatar
| Ulanbatar | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| mong.: Улаанбаатар mong.: ᠤᠯᠠᠭᠠᠨᠪᠠᠭᠠᠲᠤᠷ | |||||
| Fail:Panorama Ulan Bator 39.JPG | |||||
|
|||||
| 47°55′17″ с. ш. 106°54′20″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1639[2] | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 1350 | ||||
| Aigvö | UTC+8:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Kod ISO 3166-2 | MN-1 | ||||
| Telefonan kod | 11 | ||||
| Počtan indeksad | 210 | ||||
| Avtomašinoiden nomeroiden kod | УБ_ da УН_ | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
| Fail:Ulan Bator in Mongolia.svg | |||||
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |||||
Ulanbatar (mong.: Улаанбаатар [ʊɮɑːŋ.bɑːtʰɑ̆r] «rusked bagatir'») om Mongolijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan opendusen i tedon, politikan i ižandusen keskuz, järed transporttesol'm.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1639 kuti Urguu (mong.: Өргөө «tetaban mehen pert'kulu»). Vll 1706−1911 nimitihe Ih-hure (mong.: Их-Хурээ «järed jumalankodi»). Vspäi 1924 om nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Tuul-jogen (mong.: Туул гол, Selengan oigedpol'ne bassein) i sen koumen oiktan ližajogen randoil, 1350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Bogd Han Uul-pühämägi (2256 m) mülüb lidnha, om sen suvipalaks i kaikiš korktembaks čokkoimeks. Ulanbatar röunatab Tuve-agjal kaikiš polišpäi.
Mägiklimat om teravan kontinentaližen pirdoidenke, tal'v om lujas vilu no kuiv. Heinkun lämuz om +18,2 C°, vilukun — −21,6 C°, voden keskmäine lämuz om −0,4 C° (kaikiš vilumb pälidn mail'mas). Absolütine minimum oleskeli −42,2 C°. Paneb sadegid 267 mm vodes, kezakus-elokus tobjimalaz (46..70 mm kus).
Ulanbatar jagase ühesha rajonha (mong.: дүүрэг), ned alajagasoiš 152 fartalaks-mikrorajonaks (mong. хороо, 2014).
Eläjad
Vl 2013 eläjiden lugu oli 1 372 000 ristitud, valdkundan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Transport
Ulanbatar sijadase transmongoližel raudtel. Avtobusad, trolleibusad, duobusad i maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 2014 kebnan metron jono radab (8 stancijad, 18 km raudted), siš-žo vodespäi kiruhjonuz ühtenzoitab Darhan-lidnanke. Valdkundan kaik jonused ajadas lämuzvedimil (vn 2017 andmused).
Rahvahidenkeskeine civiline Ulanbataran lendimport Čingishanan nimed (ULN, 1 mln passažiroid vl 2016) sijadase 18 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Azijan maiden lähižihe lidnoihe da pälidnoihe i Mongolijadme. Vspäi 2012 uz' Hušigt-lendimport (UBN) om sauvomas 52 km suvhe lidnan keskusespäi vodele 2019, kiruhte ühtenzoitab Ulanbataranke.
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnan oficialine portal (ulaanbaatar.mn, Улаанбаатар хот). (mong.) (angl.)
| Azijan pälidnad | ||
| Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||