Pnompen'

Рувики-späi
Pnompen'
khmer.: ភ្នំពេញ
Phnom Penh aerial.jpg

11°34′10″ с. ш. 104°55′16″ в. д.GЯO

Valdkund
Глава

Pa Socheatvong[d]

Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1372

Pind
  • 678,46
Высота

14

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 2 129 371 чел. (2019)
Lugud
Kod ISO 3166-2

KH-12

Telefonan kod

023

-

Официальный сайт(khmer.)

Fail:Cambodia Phnom Penh locator map.svg

Fail:Phnom Penh Map Quarters.png

lugeda  diskussii  redaktiruida
Lidnan ühthine nägu (2005)

Pnompen' (khmer.: ភ្នំពេញ [pʰnomˈpɨɲ] «Penin kukkaz») om Kambodžan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om lidn keskuzalištusenke.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1372. Se om nimitadud buddizman Vat Pnom-jumalankodin («pühäpert' kukhal») i lidnan legendarižen Pen'-emändan-alusenpanijan mödhe. Pnompen' oli kunigahuden pälidnaks vll 1434−1497. Kambodžan kaikenaigaine pälidn vspäi 1865.

Pnompen' šingotase tegimišton keskuseks verhiden maiden rahapanendoiden alusel, penil edheotandoil i turizmal, pälidnan funkcijoil.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan suvipalas, Tonlesap-jogen randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sur'veziden varu oleskeleb vihmsezonan aigan.

Klimat om tropine mussonine kaks'sezonine. Kun keskmäine lämuz om +26..+30 C° vodes läbi, ekstremumad oma +13 C° i +40 C°. Paneb sadegid 1412 mm vodes, vähemba tal'vkus-uhokus, sil aigal nepsuz poleneb mugažo.

Eläjad

Vn 2008 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1,3 mln ristituid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Religijan mödhe eläjiden enamba ühesad kümnendest oma buddizman uskojad.

Sebruzlidnad

Irdkosketused



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan
  1. 1,0 1,1 archINFORM (нем.) — 1994.