Biškek

Рувики-späi
Biškek
kirg.: Бишкек
Bishkek.jpg
Флаг Герб
Флаг Герб
42°52′00″ с. ш. 74°34′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Aziz Surakmatov[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1825
Pind
Высота 750
Aigvö UTC+6:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 1 074 075 чел. (2021)[3]
Lugud
Kod ISO 3166-2 KG-GB
Telefonan kod 312
Počtan indeksad 720000–720085
Avtomašinoiden nomeroiden kod B, E da 01

Официальный сайт
Fail:Bishkek in Kyrgyzstan.svg
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Biškek (kirg.: Бишкек) om Kirgizstanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke.

Istorii

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti Pišpek lidnan statusanke Venäman imperijan kozakištol pandud mantazole Kokandan hanan lidnusen sijas. Vll 1926−1991 nimitihe lidnan Frunze:ks, ripmatomas Kirgizstanas — nügüdläižikš.

Lidn šingotaškanzi tegimištol'žeks keskuseks Suren sodan aigan edheotandoiden evakuacijan sihe taguiči. Biškek om tegimišton äisarakoine keskuz, päsarakod oma sömtegimišt, energetik, mašiništonsauvomine i metallan ümbriradmine.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Ču-jogen alangištos i Tän'-Šanin ezimägištol, 700..900 m korktusil, 800 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazahstanan röunhasai om 25 km pohjoižhe orhal.

Biškek jagase nellhä territorialižhe rajonha: Pervomain, Sverdlovan, Oktäbrin i Leninan rajonad. Severz'-se žilod alištudas rajoniden tobmudele, i ühthine pind lidnan administracijan ohjandusen al om 160 km².

Eläjad

Vl 2009 eläjiden lugu oli 835 743 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Islaman 7 pühäpertid i ortodoksižen hristanuskondan 4 jumalanpertid oma olmas lidnas.

Biškek om professionaližen üläopendusen keskuseks, kaik 22 üläopendusen aluzkundad sijadasoiš lidnas.

Transport

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline «Manas»-lendimport (FRU) sijadase 23 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Kazahstanan, Venäman, Turkanman järedoihe lidnoihe, jügureisid Kitaihe.

Irdkosketused



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan