Dakk

Рувики-späi
Dakk
beng.: ঢাকা
urdu: ڈھاکہ
Dhaka skyline1.jpg

23°43′44″ с. ш. 90°23′40″ в. д.GЯO

Valdkund
Глава

Atiqul Islam[d]

Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1608

Pind
Высота

60

Aigvö

UTC+6:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 16 800 000 чел. (2017)[2]
Lugud
Telefonan kod

02

Počtan indeksad

1000, 1100, 1200–1299 и 1300–1399

-

Официальный сайт

Fail:Dhaka locator map.svg

Fail:Dhaka locator map.png

lugeda  diskussii  redaktiruida

Dakk (beng.: ঢাকা [ɖʱaka]) om Bangladešan pälidn (vspäi 1971) da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal. Se oli Bengalijan pälidnaks vll 1608−1717.

Dakk šingotase tekstilin fabrikoil, farmaceftižel sarakol, maižandusen produkcijan ümbriradajal tegimištol (džut, ris), banksarakol i konsaltingal, järed jogiport radab.

Sadek Hussein Hoka oli ranu lidnan 2. pämehen (2002−2011). Vn 2011 tal'vkuspäi Dakk om jagatud kahthe municipaližhe ühtnikha: pohjoine (angl. Dhaka North City Corporation) i suvine (angl. Dhaka South City Corporation), kaikuččel ičeze pämez' om olmas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Gangan del'tan Burigang-hijaman hural randal, 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om tropine räk da upehtoitai. Päivän keskmäine lämuz om +26..+28 C° keväz'kus-redukus, +19 C° vilukus. Paneb sadegid 1970 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (50 mm pordos).

Eläjad

Vl 2005 Dakkan eläjiden lugu oli 9 724 976 ristitud. Läz 20 mln elädas ezilidnoidenke vl 2018, ristitišt ližadub lidnan röunoiden levitandal i eläjiden migracijal kaiken valdkundan külätahoišpäi.

Kaik 52 üläopendusen aluzkundad om avaitud lidnas.

Transport

Municipaližed avtobusad, dizel'jonused, velo- da avtorikšad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kamalapur om lidnan znamasine päraudtestancii. Kebnan metropolitenan ezmäine jono om sauvomas vspäi 2016.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Hazrat Šahdžalal-lendimport (DAC, 11,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase 17 km lidnan keskusespäi Dakkan pohjoižes. Tehtas reisid Indijha, araban mirun maihe, Suvipäivnouzmaižen Azijan i Keskuzazijan maihe, mugažo järedoihe lidnoihe mail'madme.

Galerei

Irdkosketused



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan
  1. 1 2 archINFORM (нем.) — 1994.
  2. 1 2 3 4 Guinness World Records 2019 (англ.)Guinness World Records Limited, 2018. — P. 163. — 256 p. — ISBN 978-1-912286-46-1