Dakk
| Dakk | |
|---|---|
| beng.: ঢাকা urdu: ڈھاکہ | |
| | |
| 23°43′44″ с. ш. 90°23′40″ в. д.GЯO | |
| Valdkund | |
| Глава | Atiqul Islam[d] |
| Istorii da geografii | |
| Tegemižen päiv | 1608 |
| Pind |
|
| Высота | 60 |
| Aigvö | UTC+6:00[d] |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
| Lugud | |
| Telefonan kod | 02 |
| Počtan indeksad | 1000, 1100, 1200–1299 da 1300–1399 |
|
|
|
| Официальный сайт | |
| Fail:Dhaka locator map.svg | |
| Fail:Dhaka locator map.png | |
Dakk (beng.: ঢাকা [ɖʱaka]) om Bangladešan pälidn (vspäi 1971) da kaikiš suremb lidn.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal. Se oli Bengalijan pälidnaks vll 1608−1717.
Dakk šingotase tekstilin fabrikoil, farmaceftižel sarakol, maižandusen produkcijan ümbriradajal tegimištol (džut, ris), banksarakol i konsaltingal, järed jogiport radab.
Sadek Hussein Hoka oli ranu lidnan 2. pämehen (2002−2011). Vn 2011 tal'vkuspäi Dakk om jagatud kahthe municipaližhe ühtnikha: pohjoine (angl. Dhaka North City Corporation) i suvine (angl. Dhaka South City Corporation), kaikuččel ičeze pämez' om olmas.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Gangan del'tan Burigang-hijaman hural randal, 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om tropine räk da upehtoitai. Päivän keskmäine lämuz om +26..+28 C° keväz'kus-redukus, +19 C° vilukus. Paneb sadegid 1970 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (50 mm pordos).
Eläjad
Vl 2005 Dakkan eläjiden lugu oli 9 724 976 ristitud. Läz 20 mln elädas ezilidnoidenke vl 2018, ristitišt ližadub lidnan röunoiden levitandal i eläjiden migracijal kaiken valdkundan külätahoišpäi.
Kaik 52 üläopendusen aluzkundad om avaitud lidnas.
Transport
Municipaližed avtobusad, dizel'jonused, velo- da avtorikšad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kamalapur om lidnan znamasine päraudtestancii. Kebnan metropolitenan ezmäine jono om sauvomas vspäi 2016.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Hazrat Šahdžalal-lendimport (DAC, 11,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase 17 km lidnan keskusespäi Dakkan pohjoižes. Tehtas reisid Indijha, araban mirun maihe, Suvipäivnouzmaižen Azijan i Keskuzazijan maihe, mugažo järedoihe lidnoihe mail'madme.
Galerei
- Mausoleum of Ziaur Rahman (11).jpg
Ziaurah Rahmanan mavzolei
- Sunrise in Dhaka (02).jpg
Päiduz Dakkas
Irdkosketused
- Pohjoižen Dakkan tobmuden sait (dncc.gov.bd). (beng.) (angl.)
- Suvižen Dakkan tobmuden sait (dhakasouthcity.gov.bd). (beng.) (angl.)
| Azijan pälidnad | ||
| Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||
- ↑ archINFORM (нем.) — 1994.
- ↑ 1 2 Guinness World Records 2019 (англ.) — Guinness World Records Limited, 2018. — P. 163. — 256 p. — ISBN 978-1-912286-46-1