Maskat
Maskat | |||
arab.: مسقط | |||
Fail:Old city of Maskat.jpg | |||
| |||
Valdkund | |||
---|---|---|---|
Istorii da geografii | |||
Pind |
| ||
Высота |
69 | ||
Aigvö | |||
Ekonomik | |||
Eläjad | |||
Eläjad |
| ||
Lugud | |||
- | |||
| |||
lugeda • diskussii • redaktiruida |
Maskat (Omanan lahten randal.
Istorii
Torguindmeriport om tetab 1. voz'sadaspäi meiden erad. Erazvuiččil pordoil mülüi Persijan i Ottomanan imperijoihe, oli Portugalijan i Suren Britanijan kolonijan palaks.
Maskat šingotase torguindal, meriportal i kivivoil.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Arabijan pol'sarel, valdkundan pohjoižpäivnouzmaižel mererandal, 69 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnfartaloiden territorii — 273,9 km².
Maskatan agj jagase 6 provincijaks (vilajetaks).
Eläjad
Vn 2015 semendkul eläjiden lugu oli 1 288 330 ristitud, valdkundan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. 17. voz'sadaspäi se ližadub znamasižes märas Indijan i Pakistanan eläjil, hö ratas inžiniringan kompanijoiš, sauvondsarakos i torguindas.
Päuskond om islam, toižile religijoile voib panda pühäpertid (induizm, hristanuskond), no ei sa lugeta pühäpaginoid toižiš sijiš.
Galerei
- Muscat Gate Museum.jpg
Maskatan Verajiden muzei
Kunigahan operan sauvusen südäimes
- Costa Victoria in Port Sultan Qaboos, Muscat, Oman 20120408 1.jpg
Viktorijan mererandišt Kabus-sultanan portas (2012)
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnan municipalitetan oficialine sait (mm.gov.om). (arab.) (angl.)
Maskat Vikiaitas |
Azijan pälidnad | ||
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||