Bratislav

Bratislav
slovak.: Bratislava mad'j.: Pozsony saks.: Pressburg slovak.: Prešporok čeh.: Bratislava
Флаг Герб[d]
48°08′41″ с. ш. 17°06′46″ в. д.
Valdkund	Slovakii
Глава	Matúš Vallo[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	907
Pind	367,6
Высота	152
Aigvö	UTC+1[d], летом UTC+2:00[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▲475 503 чел. (1 vilukud 2021)
Lugud
Telefonan kod	2
Počtan indeksad	8XX XX
Avtomašinoiden nomeroiden kod	BA, BL и BT
-
Официальный сайт (angl.)​(saks.)​(slovak.)
lugeda • diskussii • redaktiruida

Bratislavan administrativine jagand

Bratislav (Bratislavan randan administrativine keskuz mugažo, mülüb sihe.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 907 Mad'jaranman pordaigaližeks pälidnaks Budan turkaižen okkupacijan tagut.

Edel 1919. vot lidnan nimed oliba Prešporok, Prešporek, Presburg (saks.: Pressburg), Požon' (mad'j.: Pozsony), keskaigal latin.: Istropolis, Posonium. Vl 1919 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš. Vozil 1919−1939 i 1945−1992 mülüi Čehoslovakijha. Vll 1939−1945 oli i vspäi 1993 om ripmatoman Slovakijan pälidnaks.

Bratislav šingotase Volkswagen-kompanijan avtotegimel, torguindal, bankoil, informacižtehnologijoiden sarakol. Läz üht millionad turistoid tuldas pälidnan regionha joga vodel (27 muzejad).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Slovakijan suvipäivlaskmas, Peniden Karpatiden ezimägištol, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad toižhe pälidnhasai — Mad'jaranmanke, se om üks'jäine statj mail'mas.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°, kezakun-elokun +19..+21 C°, tal'vkun-uhokun −1..+1 C°. Ekstremumad oma −24 C° i +39 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal da sügüzel (53..59 mm kus), vähemba sulakus (34 mm). Kezal kovad tulleid oleldas lidnas.

Bratislav jagase videks nomeruidud rajonaks (I..V, slovak.: okres), V. rajon sijadase Dunain taga. Rajonad alajagasoiš 17 lidnanpalaks (slovak. Mestská časť). Kaik om kahesa rajonad Bratislavan randas, jättud koume rajonad oma Malacki, Pezinok, Senec.

Eläjad

Vl 1900 eläjiden lugu oli 61 500 ristitud, i 20. voz'sadan aigan se ližadui lujas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 442 197 eläjid vl 1991. Vn 2001 Slovakijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 428 672 ristitud. Vl 2015 lidnan ristitišt oli 422 932 eläjad. Vl 2011 randan ristitišt oli 602 436 eläjad 2052 km² pindal, se sädab Bratislavan aglomeracijad.

Rahvahad (2001): slovakalaižed — 91,4%, mad'jaralaižed — 3,8%, čehalaižed — 1,9%, saksalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 2,6%.

Religijan mödhe (2001): lüteranižen jumalankodikundan uskojad — 6%, toižed uskojad — 4,7%.

Transport

Tramvaid (vspäi 1895), avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas.

Bratislav om järed raudtesol'm, ühtenzoitab kuz' čuradust. Kaks' päraudtestancijad ratas lidnas Dunain erazvuiččil randoil: Bratislav-Päine om lidnan keskuzpalas (vspäi 1848), Bratislav-Petržalk sijadase Dunaintaguižes. Jogiport om saudud lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Lendimport Štefanikan nimed (vai Bratislav-Ivank, slovak.: Bratislava-Ivanka / Letisko M. R. Štefánika, BTS / LZIB, 2,2 mln passažiroid vl 2019) om valdkundan kaikiš znamasižemb i sijadase ühesas kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid erasihe Evropan maihe, om äi čarterreisid Keskmeren lebutahoižesai.

Homaičendad

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden oficialine sait (bratislava.sk). (slovak.)
• Lidnan turistiž-informacine sait (visitbratislava.com).  (angl.) (saks.) (slovak.) (mad'j.) (ital.)