Ven

Ven
saks.: Wien
Флаг Герб
48°12′30″ с. ш. 16°22′21″ в. д.
Valdkund	Avstrii
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	I vozsada edel m.e.
Pind	414,78 (1 vilukud 2018)
Высота	151
Aigvö	UTC+1[d], летом UTC+2:00[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▲1 973 403 чел. (1 redukud 2022)
Lugud
Kod ISO 3166-2	AT-9
Telefonan kod	01
Počtan indeksad	1000–1239, 1400, 1402, 1251–1255, 1300–1301, 1421, 1423, 1500, 1502–1503, 1600–1601, 1810 и 1901
Avtomašinoiden nomeroiden kod	W
-
Официальный сайт(saks.)
lugeda • diskussii • redaktiruida

Venan valičemižümbrikod

Ven (Alaavstrii, ümbärdab pälidnad kaikiš polišpäi.

Lidn om Avstrijan kul'turan, ižandusen da politikan keskuz, rahvahidenkeskeižiden aluzkundoiden keskuz. ÜRO:n ližaofis (UNO-City), KEVO:n da OEVÜ:n päfaterad sijadasoiš siš.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadal meiden erad kuti Vindobon (mad'jaralaižidenke.

Vozil 1867−1918 Ven oli Avstrijan da Mad'jaranman imperijan ühteks kahtes pälidnaspäi.

Edeline lidnan Mihael' Hoipl'-pämez' radoi pit'kan aigan (1994−2018).

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas, Venan katl'uses i Al'piden ezimägištol, Dunain molembil randoil. Korktused oma 151..542 m lidnan röunoiš. Istorine keskuz sijadase Dunain suvipäivlaskmaižel randal. Pen' Ven-jogi lankteb Dunain oiktaha hijamha kahtes sijas lidnan territorijal. Matkad toižhe Bratislav-pälidnhasai om vaiše 60 km päivnouzmha.

Klimat om ven pehmed. Heinkun lämuz om +20,8 C°, elokun — +20,3 C°, vilukun +0,3 C°. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 649 mm vodes, enamba kezal (70 mm kus). Tal'vel lumikurod oma paksud.

Ven jagase 23 nimitadud valičemižümbrikho (saks.: Bezirke), no erasti niid mainitadas nomeruidud nimil-ki. Lidnan administracii om ühthine, sen palakund om kaikuččes ümbrikos.

Eläjad

Ristitišton luja ližaduz tegihe 19. voz'sadal. Kaikiš suremb eläjiden lugu oli 2 083 630 ristitud vl 1910. Vl 2010 kaik 1 689 995 ristitud elihe lidnas. Vl 2016 läz 2,6 mln elädas aglomeracijas.

21. voz'sadal ristitišt ližadui immigracijan tagut: ku vl 2001 toižed rahvahuded otiba 16% (Avstrijan saksalaižed — 84%), ka vl 2012 38,8% eläjid oliba toižen rahvahuden augotižlibundanke paloin vai täuzin.

Religijan mödhe (vn 2001 rahvahanlugemine) eläjiden pol' oli katolikoikš, nelländez — religijatomikš, islamanuskojad — 7,8%, ortodoksižed hristanuskojad — 6,0%, protestantad — 4,7%, toižed uskojad — 6,8%.

Transport

Ven om Evropan kiruhavtotesol'm. Kundaline transport om šingotadud: om avtobusoid, kiruhlidnelektrojonusid (saks.: S-Bahn), tramvaid. Vspäi 1976 metropoliten radab lidnas (saks. U-Bahn, vspäi 2013 om 5 jonod, 104 stancijad, 78,5 km raudted).

Venan rahvahidenkeskeine civiline lendimport, Ven-Švehat (saks.: Wien-Schwechat, VIE) sijadase 18 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe maihe, AÜV:oihe, Lähižen Päivnouzmman maihe, jügureisid — Azijan äjihe maihe. Jogivaldmad oma Dunain randal jügukonteineriden täht (6 ga pind, 9 mln tonnoid vl 2005).

Galerei

• 

  Lidnan ohjastusen pert' öližel aigal

• 

  Katoline Karlskirhe-pühäpert'
  (om saudud vll 1716−1737,
  vn 2020 nägu)

• Wien - Austria Center.JPG

  Austria Center Vienna (ACV)-konferenciikeskuz

• 

  Venan universitetan juridine fakul'tet

• Wien Hbf. Von oben aus Süden.JPG

  Venan Keskuzline päraudtestancii (2014)

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (wien.gv.at). (saks.) (angl.) (bosn.)/(horv.)/(serb.) (turk.)

	Avstrijan federacijanmad da niiden administrativižed keskused
	Alaavstrii (Burgenland (Forarl'berg (Karintii (Štirii (Zal'cburg (Tirol' (Üläavstrii (Linc)