Vil'jandi

Рувики-späi
Vil'jandi
est.: Viljandi
Viljandi town hall.jpg
Флаг Герб
Флаг Герб
58°21′48″ с. ш. 25°35′44″ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Q55078169?
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1263
Pind
  • 14,67 (31 tal'vkud 2017)[1]
Aigvö UTC+2:00[d] da UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 16 875 чел. (1 vilukud 2021)[2]
Lugud
Počtan indeksad 71020
Avtomašinoiden nomeroiden kod D

Официальный сайт
Vil'jandi на карте
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Vn 2012 lidnan kart

Vil'jandi (est.: Viljandi [ˈʋilʲˑjɑnʲˑdi], ende Fellin saksan kelel) om Estinman lidn valdkundan suvipoles. Se om Vil'jandin makundan administrativine keskuz. Vil'jandi otab kudenden sijan elijoiden lugumäran mödhe Estinaman lidnoiden keskes.

Istorii

Endevanh eländtaho oli sigä jo 5. voz'sadal edel meiden aiglugendad. Estižele lidnale om pandud augud ei möhemba vikingoiden aigad. Visitestonia.com-lehtpolen melen mödhe, ezmäine mainitez neciš tahos om kirjutadud vodel 1154, konz arabialaine Al' Idrisi-mantedai pani toponiman kartale. Nece sana mainiti Vil'jandi-nimed[3]. 12. voz'sadal ezmäine kaikenaigaine eländtaho tegihe ümbri lidnas.

13. voz'sadan augotišes nene tahod oliba anastadud Mekanpidajiden Ordenal. 1224. vodel zavottihe tehta Ordenan lidnust puižiden sauvusiden sijas. Ičeze aigan se oli kaikid vägekahamban Baltjan meren randoil. Sid' 200 voziden aigan saudihe da udistadihe lidnusen äi kerdoid.

Vodel 1283 Rigan arhiepiskop andoi Fellin-eländtahon umbrištole lidnan statusan.[4]

Vil'jandi šingotase sauvondmaterialiden pästandal (pumaterialad), tekstilin tehmižel, metallan ümbriradmižel, sömtegimišton edheotandoil, turizmal i muzikfestivalil.

Geografijan andmused

Lidn om ümbärtud mecoil, seižub Vil'jandi-järven randal, järv mülüb lidnha täuzin. Vil'jandi sijadase 161 kilometrad suvhe Tallidnaspäi, 81 kilometrad päivlaskmha Tartuspäi da 97 kilometrad päivnouzmha Pärnuspäi. Om Tallidnan raudtejonon lopstancijaks.

Eläjad

Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 473 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 080 eläjad vl 1989.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2011): estilaižed — 94,11 %, venänikad — 3,71 %, ukrainalaižed — 0,73 %, suomalaižed — 0,6 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 0,85 %.

Ando Kiviberg radoi edeližen lidnan pämehen vll 2013−2017.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused