Suure-Jaani

Suure-Jaani
Suure-Jaani
	Fail:Suure-Jaani kirik 3.JPG
	58°32′08″ с. ш. 25°28′00″ в. д.GЯO
Valdkund	Estinma;
Istorii da geografii
Pind	2,92 (1 vilukud 2022);
Eläjad
Eläjad	▼1036 чел. (1 vilukud 2020);
Lugud
Počtan indeksad	71501 da 71502
	Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Fail:Map Estonia - Suure-Jaani vald.png

Volostin kart (2012)

Suure-Jaani (mugažo estin kelel, kändase «Suren Joannan») om Estinman lidn valdkundan keskuzpalas. Mülüb Vil'jandin makundha. Om Pihja-Sakal-volostin administrativižeks keskuseks vn 2017 redukuspäi, sen penemb lidn kahtespäi.

Istorii

Jumalanpert' (nüg. lüteranine) om saudud edel 1300. vot, nimitihe sidä ph. Ioann Jevangelistan oiktastuseks (saks.: Groß Sankt Johannis). Külä sauvoškanzihe jumalanpertiš ümbri. Sen tahond mainitase kuti saks.: Wallola / Valle vspäi 1423. Külä sai nügüdläšt nimed 1880-nzil vozil, i se om jumalanpertin saksan nimen kal'k. Kätihe Suure-Jaanid radinžiloks (est.: alevik) vl 1923. Se sai lidnan oiktusid vl 1938. Vll 1950−1959 lidn oli Suure-Jaanin rajonan administrativižeks keskuseks, sid' oli alištunu Vil'jandin tobmudele. Vll 1990−2005 Suure-Jaani oli erigoittud lidnaks-municipalitetaks. Vspäi 2005 oli Suure-Jaanin volostin keskuseks.

Suure-Jaani šingotase tegimištzonal^[3] läz lidnad (sen paloin, iknoiden da uksiden tehmine) i turizmal (Kappad-muzikankirjutajiden muzei, jogavozne muzikfestival' vspäi 1998, amuižen Lohavere-lidnusen ruinad kahtes kilometras).

Geografijan andmused

Lidn sijadase makundan pohjoižes. Matkad makundan Vil'jandi-keskushesai om 25 km suvhe. Lähembaine lidn om volostin toine Vihm-lidn 11 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 13 km avtotel.

Eläjad

Vl 1989 eläjiden lugu oli 1 503 ristitud, vodele 2011 lidnan ristitišt poleni i oli 1 090 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 713 eläjad vl 1959 i 1 653 eläjad vl 1979. Vn 2019 augotišes kaik 1057 ristitud elihe lidnas.

Galerei

Volostin ohjastusen pert' (2013)
Suure jaani church.jpg

Lüteranine jumalanpert', vn 2014 nägu
Suure-Jaani Peeter-Pauli kirik väljast 2021.a veebruaris.jpg

Phh. Petran i Pavlan jumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2021 nägu
Tervhuden keskuz (2019)
Lidnan gimnazii vl 2008