Miizakülä

Рувики-späi
Miizakülä
est.: Mõisaküla
Mõisaküla õigeusu kirik.JPG
58°05′25″ с. ш. 25°10′59″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Pind
  • 2,21 (31 tal'vkud 2016)[1]
Eläjad
Eläjad
  • 775 чел. (1 vilukud 2020)[2]
Lugud
Počtan indeksad 69302
Avtomašinoiden nomeroiden kod D
Fail:Eesti moisakyla linn.png
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Miizakülä (est.: Mõisaküla «külä usadibanno», latv.: Meizakila «Muižciems») om Estinman lidn valdkundan suvipäivlaskmas, Latvijan röunanno. Mülüb Vil'jandin makundha, sen kaikiš penemb lidn kudespäi eläjiden lugun mödhe. Om Mul'gi-volostin palaks vn 2017 redukuspäi, sen kaikiš penemb lidn koumespäi. Edel 2019. vot se oli Estinman kaikiš penembaks lidnaks.

Istorii

Eländpunkt sündui 19. voz'sadan lopus kaidraižuižen «PärnuValg»-raudten sauvondanke i sen sarakon Vil'jandinnoks. Sol'mstancijan eziauguine nimi oli Laatre. Vll 1899−1900 saudihe tegint senno raudterividen kohendusen täht i udesnimitihe stancijad Miizakülä:ks. Vn 1938 1. semendkud Miizakülä sai lidnan statusad. 1970-nzil vozil likund molembidme kaidraižuižidme raudteidme oli sauptud. Ekskavatortegim radoi nevondkundaližel aigal i vhesai 2010 istorižen raudten tegimen bazal.

Lidn om olmas erigoittud municipaližeta statusata vspäi 2017. Šingotase valdkundaližen büdžetan aluzkundoil, mašinansauvomižen edheotandal[3] (24 radnikad vl 2020, pästab rippujad mašiništod traktoran täht).

Geografijan andmused

Lidn sijadase makundan suvipäivlaskmas, 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad makundan Vil'jandi-keskushesai om 49 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om volostin Abja-Paluoja-keskuz 11 km päivnouzmha orhal vai 12 km avtotel.

Kaik om 32 irdad lidnas.

Eläjad

Vl 1989 eläjiden lugu oli 1 349 ristitud, vodele 2011 lidnan ristitišt poleni i oli 880 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt oli 2 421 eläjad vl 1938. Vn 2020 augotišes kaik 775 ristitud elihe lidnas, volostin kümnendez.

Rahvahad (2011): estilaižed — 90,9 %, venänikad — 5,1 %, toižed rahvahad — 4,0 %.

Valdkundaližen büdžetan aluzkundad: aluzškol (38 openikad 2018.−2019. openduzvodes), holituzkodi i päivkeskuz rauhiden mehiden täht, kul'turkeskuz.

Ervin Tamberg radoi lidnan jäl'gmäižen pämehen vspäi 2005.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused