Antsl

Antsl
est.: Antsla
57°49′45″ с. ш. 26°31′44″ в. д.
Valdkund	Estinma
Istorii da geografii
Pind	2,89 (1 kül'mkud 2020)
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▼1276 чел. (1 vilukud 2020)
Lugud
-
lugeda • diskussii • redaktiruida

Fail:Map Estonia - Antsla vald.png

Vn 2012 Antslan volostin kart

Antsl (Virun makundan Antslan volostihe. Makundan kahtenz' lidn kahtespäi eläjiden lugun mödhe.

Istorii

Fail:Antsla flag.png

Lidnan enzne flag

Antsla-nimi mainitase dokumentoiš 14. voz'sadan augotišespäi i libub saksan Anzen-nimespäi. Hauk-futor (est.: Hauka «habuk», manmehen ližanimi) oli olmas Vana-Antsl-mizan (Vana-Antsla) valdoičendas 18. voz'sadal. Vl 1887 Siksälä-traktir oli saudud futoran maiš, Siksälä / Hauk-eländpunkt formiruihe siš ümbri. Vl 1889 vaumitihe «Valg — Petseri»-raudtekeskustad eländpunktanno, nimitihe lähembašt raudtestancijad Antsel:ikš (saks.: Anzen) kahten amuižen mizan mödhe: Vastse-Antsl i Vana-Antsl (nügüd'aigaine ühtennimine žilo zavodiše 2 km pohjoižhe lidnaspäi). Ostaškanzihe umid stancijanno sauvomha i torguimha. Lidnan suvipäivnouzmaižen palan nimituz om Villalinn ühtenzoittud 1900-nzil vozil Villankülän mödhe. Vodel 1922 kaik 920 ristitud elihe eländpunktas.

Hauk-žilo sai lidnanvuiččen žilon statusad Antsl-nimitusenke vl 1920. Kätihe Antslad lidnaks vl 1938. Suren sodan aigan Antslan nacistine okkupacii jätkustui enamba koumed vot (9. heinku 1941 — 14. eloku 1944), sen jäl'ghe lidnan pol' oli pandud mantazole. Vll 1950−1959 lidn oli Antslan rajonan keskuseks. Vl 1999 lidn kadoti municipališt statusad, ühtištuihe sidä Antslan volostinke. Antslan raudtestancii lopi radod vl 2001. Vn 2017 reforman jäl'ghe ližatihe Urvaste-volostid Antslan volostihe.

Antsl šingotase valdkundaližen büdžetan aluzkundoil: gimnazii, päivkodi, muzikškol lapsiden täht, kul'turan i sportan keskuz, kirjišt. Pened edheotandad oma torguindkeskuz, laukad, likkuimiden kohendusen radhonuz i «Veski»-adivpert', tervhudenkaičendan organizacijad. Pehmdan meblin i furnituran tehmine om olmas lähižes Antsu-küläs (6 km lodeheze, akcionerine Antsla-Inno-sebr, 213 radajad vl 2019).

Geografijan andmused

Lidn sijadase makundan lodehes, 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lambahann-oja (Lambahanna) om lidnan pohjoižröunaks, se sädab ratud pen't Nässmizanjärved, lankteb Antsl-jogehe kümnes kilometras lodeheze lidnaspäi. Enzne raudtestancii radoi lidnan keskuzpalas.

Matkad makundan Viru-keskushesai om 27 km päivnouzmha. Toižed lähembaižed lidnad oma Valg 37 km päivlaskmha avtotedme i Otepä 40 km pohjoižhe avtoteil.

Eläjad

Vn 2000 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 547 ristitud. Vodele 2011 se poleni i oli 1 402 ristitud, sidä kesken estilaižed — 98,4%, toižed rahvahad — 1,6%. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 453 eläjad vl 1959, sid' se poleni i vl 1989 oli 1 688 ristitud.

Nügüd'aigan volostin koume ristitud kümnespäi eläb lidnas.

Galerei

• Antsla baptisti palvemaja.jpg

  Baptizman kumardelendan pert', vn 2019 nägu

• Antsla Nahksepa palvemaja.jpg

  Avgust Nahksepan lüteranine loičendpert', vn 2019 nägu

• Vabadussõja mälestussammas Antslas 2014.jpg

  Sodan ripmatomudes muštnik (2014)

• Antsla raudteejaam.JPG

  Lidnan raudtestancijan sauptud sauvuz vl 2013

• 

  Lidnan ühthine nägu vl 2008

Irdkosketused

• Antslan volostin oficialine sait (antsla.kovtp.ee). (est.)