Kohtla-Järve

Рувики-späi
Kohtla-Järve
est.: Kohtla-Järve
Tammiku-Ahtme2009.JPG
Флаг Герб
Флаг Герб

59°24′00″ с. ш. 27°17′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Глава

Q27430376?

Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1946

Pind
  • 39,34 (31 tal'vkud 2017)[1]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 33 498 чел. (1 vilukud 2022)[2]
Lugud
-

Официальный сайт

Fail:Eesti kohtla-jarve linn.png

lugeda  diskussii  redaktiruida

Kohtla-Järve (mugažo Estinman pohjoižpäivnouzmaižes Ida-Virun makundas. Se om valdkundan videnz' surtte lidn.

Istorii

Severz'-se erižid paloid mülüdas lidnha, kaikiš amuižembad mainitadas vl 1241 Danijan maiden kirjas. Palab šoidkivi om lidnan sündundan päsü, voib löuta sidä avol'jaižen da manalaižes olendas lidnan ümbrištos. 20. voz'sadal ottihe kävutandha šoidkiven löudmižsijid, šingotaškanzihe radnikžiloid läz niid. Vl 1924 saudihe tegint samha void šoidkivespäi läz Kohtl-raudtestancijad. Kohtla-Järve-radnikžilo kazvataškanzi tegimenno i kätihe ümbrišton päžiloks.

Vn 1946 15. päiväl kezakud radnikžilo sai lidnan statusad. Lidnan eländfartalad oma erigoittud keskneze šoidkiven kaivuzsijil, mugažo kilometrižil meckeskustoil da pöudoil varuitomudhe näht, i erazvuiččed lidnrajonad levitadas 30 kilometrhasai. Vhesai 1964 lidn mülüti ičheze äjid lähižid žilod, severz'-se läksiba lidnan tobmudespäi vl 1991, koume lidnad sündui: Jihvi, Kiviili i Püssi, da Kohtl-žilo.

Geografijan andmused

Fail:Kohtla-Jarve linnaosad.png
Kohtla-Järven rajonad: (1) Järve, (2) Ahtme, (3) Oru, (4) Somp, (5) Kukruze

Lidn sijadase makundan pohjoižes. Lebun zon om lidnan da Suomen lahten keskes. Matkad Tallidnhasai om läz 150 km päivlaskmha orhal. Jihvi-lidn sijadase Kohtla-Järven südäimes.

Lidn jagase vidhe rajonha (est.: linnaosad): Järve (Vanh Lidn, Käv (est. Käva), Uz' Lidn), Ahtme, Oru, Somp (est. Sompa), Kukruze (est. Kukruse).

Eläjad da ižanduz

Vl 2010 eläjiden lugu oli 44,5 tuhad ristituid. Venäkel'žed oma enambuses lidnas, videndez — Tallidnan tehnižen universitetan palakundad: Šoidkiven institut (paloin) i Virun makundan kolledž.

Šoidkiven samine da ümbriradmine, himine sarak oma šingotadud lidnas. Sijaližed lämuzenergokeskused ratas šoidkivel.

Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Voib sadas «TallidnNarvPiter»-avtotel, om avtote Tarthusai, raudtestancii om läz lidnad.

Homaičendad

  1. 1 2 Maa-amet — 1990.
  2. 1 2 Statistikaamet — 1991.

Irdkosketused