Narv-Jogensu

Рувики-späi
Narv-Jogensu
est.: Narva-Jõesuu
Fail:EU-EE-IV-Narva-Jõesuu-Narva-Jõesuu beach.JPG
59°27′45″ с. ш. 28°02′31″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Pind
  • 10,23 (31 tal'vkud 2016)[1]
Eläjad
Eläjad
  • 2681 чел. (1 vilukud 2020)[2]
Lugud
Počtan indeksad 29001, 29002, 29021, 29022, 29023
Avtomašinoiden nomeroiden kod I
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Narv-Jogensu (est.: Narva-Jõesuu [ˈnɑrˈʋɑ-ˈjɤeˈsuː]; edel 1921. vot Hungerburg) om lidn da kurort Estinman pohjoižpäivnouzmas, mülüb Ida-Virun makundha. Se om makundan kudenz' lidn seičemespäi eläjiden lugun mödhe.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 14. voz'sadal kuti kalanpüdajiden külä. Se mainitase kirjutadud purtkiš vspäi 1503, konz sirtihe külähä kalanpüdandan pramozlad Narv-lidnaspäi. Žilon oficialine nimi oli Hungerburg («näl'ghine lidn» saksan kelespäi) vhesai 1921, sid' nügüdläižikš (nimi om olmas vspäi 1890), vll 1923−1928 nimitusen variant oli est. Naroova-Jõesuu.

Žilo oli Narv-lidnan rajonaks vspäi 1934 i nevondkundaližen aigan. Rajon erištui Narvaspäi i sai lidnan statusad vl 1993. Lidn kadoti municipališt statusad vn 2017 administrativižen reforman jäl'ghe, mülüb Narv-Jogensun volostihe i om sen tobmuden keskuseks.

Narv-Jogensu šingotase lebuturizmal kaikiš pidembanno (kümne kilometrad) merikül'bendrandanno valdkundas, severz'-se adivpertid oma saudud. Erasil vozil nened edheotandad radoiba täs: mecpilindtegim, uksusan i mujuiden edheotand (19. voz'sada), kalanümbriradmižen i laivankohendusen edheotandad (nevondkundaližen aigan).

Geografijan andmused

Lidn sijadase makundan pohjoižpäivnouzmaižes čogas, Suomen lahten suvirandal i Narv-jogensun hural randal, ani Venäman röunanno. Matkad makundan Jihvi-keskushesai om 45 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha avtotedme, Tallidn-pälidnhasai om 205 km päivlaskmha E20-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Narv 14 km suvipäivnouzmha avtol i Sillamäe 20 km suvipäivlaskmha meredme vai avtotedme.

Evropižen E9-avtomaršrutan agj om lidnas.

Eläjad

Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 632 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt (andmused oma vspäi 2000) oli 3 011 eläjid vl 2007.

Rahvahad (2007): estilaižed — 13,2%, venänikad — 76,2%, toižed rahvahad — 10,6%. Venäkel'žed eläjad oma enambuses lidnas, koumandez (2007) eläb Venäman rahvahanikusenke heiden keskes.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused