Karjalan radio

Рувики-späi
Kodvdud kirjutez
Karjalan radio
Karjalan radio
Интервью Ларисы Смолиной для Радио Карелия.jpg
Tegendan päiv

1926

Tip

organizacii

Pämez'

Larisa Ždanova

Sait

tv-karelia.ru

This box: diskussii  redaktiruida

«Karjalan radio» (1926[2]. Ladogaspäi Vaugedmerhesai, Kalevalaspäi Änižjärventagahasai oma Karjalan radion kundlijad[3].

Karjalan radion programmad

  • «Muupäivän eht»-radioprogramm venän kelel
  • «Hüväd homendest, Karjala»-radioprogramm venän kelel
  • «Karjalan aig»-radioprogramm venän kelel
  • «Uzištod» karjalan, vepsän, suomen da venän kelel
  • «Kodirandaine»-kanal karjalan, vepsän, suomen da venän kelel

Istorii

Suomenkeližed paginad zavodiba Karjalan radios ezmäižes päiväspäi. Siloi kommunistad Suomespäi oliba neniden paginoiden ezmäižed vedäjad. Saimi Virtasen nimed da än’t teziba kaik. Paginad karjalan kelel läksiba Karjalan radion efiraha möhemba - 1960-vozil. Vepsän kel’ tuli radioho völ-ki möhemba - 1980-voziden lopus[4].

Karjalan radios om kaks’ toimištod: venälaine[5] da rahvahaline. Karjalan radio lähteb efiraha kaikuččen päivän homendesespäi ehtkoižehesai ei üht kerdad. Sid’ om erazvuiččid paginoid eri-igäižiden mehiden täht: uzištoid, muzikaližid, literaturižid, lapsiden programmoid, paginoid päivänteraližiš küzundoiš, vastusid tetabiden ristituidenke, oiktoid efiroid i äi tošt[6].

Suomen-, karjalan- da vepsänkeližed programmad lähteba efiraha koume kerdad päiväs - homendesel, päiväl da ehtal. Nene oma uzištod karjalan, suomen da vepsän kelel da om Kodirandaine-kanal. 34 minutad om pagin, kahesa minutad - uzištod suomen, karjalan da vepsän kelel.

Karjalan radion paginoiš starinoitas suomalaiž-ugrilaižiš rahvahiš, heiden elon, kelen, istorijan, kul’turan da literaturan polhe, päivänteraližiš küzündoiš. Paginikoiden keskes oma opendajad, tedomehed, kul’turradnikad, valdmehed, külälaižed ristitud.

Vepsläižed nimed Karjalan radios

Marina Zarubalova, Galina Baburova, Al’ona Jegorova, Larisa Smolina, Maria Košeleva, Darja Švecova. Ned nimed oma lujas tärktad da arvokahad. Ved’ kaikutte vepsläine radioradnik tegi ičeze panendan Karjalan radion istorijaha, vepsläižen radiožurnalistikan kehitoitandaha, vepsän rahvahan istorijaha, kel’he da kul’turaha[7].

1980-voziden lopus ezmäižid paginoid vepsläižidenke tegi karjalankeline radiotoimitai Nikolai Filatov. Hän pagištoiti ristituid karjalan kelel, livvin paginal, a vepsläižed andoiba hänele vastusid ičemoi kelel. Nece tradicii eläb nügüd’-ki. Ozutesikš, literaturižid reportažid vedäb karjalankeline radioradnik Anna Usova. Hän starinoičeb suomalaižes, karjalaižes da vepsläižes literaturas karjalan kelel.

1990-voziden augotiž

1990-voziden augotišes ezmäižen vepsläižen radnikan Karjalan radios oli Jelizaveta Haritonova, Rahvahaližen politikan da uskondsebroiden ministerstvan enzne varapämez’, Termišt-orfografižen komissijan vedäi. Jelizaveta Haritonova om pohjoižvepsläine. Hän om sündunu Änižröunas Toižeg-küläs. Liza radoi radios koume vot. Sil aigal hän oli völ Petroskoin vadkundaližen üläopišton koumanden voz’kursan üläopenik. Rahvahaližen toimišton pämehen Karjalan radios oli siloi Ivan Aleksejevič Akimov. Hän kucui-ki Jelizavetad radole radioho tehmaha lühüdoid paginoid vepsän kelel.

Siloi nene oliba kümnen minutan uzištod, kus vaiše koume minutad oli vepsäks. Jelizavetan rad oli siš, miše pidi valita miččid-ni uzištoid lehtesišpäi libo kuspäi-ni löuta, käta niid vepsän kel’he, a sid’ starinoita rahvahale. Nece rad ei olend mugoine kebn':

Sil aigal minä olin ezmäižen, ken zavodi tehta paginoid vepsäks. Karjalankeližed i suomenkeližed paginad oliba jo radios, a vepsläšt mest sil aigal nikeda radios ei olnu völ. Ku tozi sanuda, ka minä iče völ en tenu, mišpäi zavot’t’a, kut zavot’t’a i min polhe starinoita ristituile... Ned radnikad, kudambad sil aigal radoiba Rahvahaližes toimištos, lujas tuliba minei abuhu. Hö nevoiba minei, sanuiba mišpäi zavot’t’a, kut zavot’t’a, midä lugeda... Minä otin pähä da panin muštho kaik heiden nevondad. Voib sanuda, miše sil aigal nene koume minutad paginad oliba kaikile rahvahale, nu ka hüväd. Minä en otnu paginaha surid temoid, sikš miše minä völ openzimoi i minai ei olnu aigad, miše kus-ni kävelta i poimda materialad. Vepsänkeližed paginad oliba sil aigal vaiše kerdan nedališ, mugoižed lühüdad, vaiše koume minutad.

Miše starinoita uzištoid oikti, Jelizavetale ezmäi kaiked pidi olda neitraližen mehen. Uzištoiš hän ei voind nimidä sel’genzoitta, sanuda ičeze mel'pidoid. Hänele pidi vaiše starinoita, midä om nähnu, kulnu ili lugenu, miše rahvaz kuliži, a jäl’ges iče meletaiži, mikš om muga, a ei toižin. Sikš tehta mugoižid lühüdoid uzištoid - nece oli jüged rad. Oli neciš rados völ-ki jügedusid. Ezmäi kaiked ei täudund sanoid. Jelizaveta Haritonova starinoičeb:

Minä tegin radiopaginoid pohjoižvepsän alapaginal. Sen, midä minä olen openu mamaspäi i kulnu rahvahaspäi, nu ka ei täudunu. Ozutesikš, minei pidi min-ni polhe sanuda, pol’ sanad oli, a pol’ ei täudunu. Kut pidi käta nene sanad vepsän kel’he?! Oli lujas jüged. Pidi paksus tehta mugomid pit’kid sanundoid, miše sel’genzoitta ristituile, min polhe om pagin i mida mina tahtoin sanuda heile. Ved’ radiokundlijoid sil aigal oli lujas äi. Radio oli ristituile kuti mugoman uzištoiden tedištelusen. Radio oli kaikuččel avoin: homendesespäi i ehkoižehesai. Radion kal’t kaikutte ristit voi tedištada, mida meiden mirus tegihe i mida ristituil oli. Ved’ ku otta homaičushe lidnan elod i kacta külän eloho, ka lidnas ristitud voiba enamba kacta televizorad, a küläs ristitud enamba kundliba radiod. Radio pagižeb kaikiden azjoiden polhe i ristitud saiba ende radiospäi enamba tedoid, mi televizoraspäi.

Tehtes vepsänkeližid paginoid radios Jelizaveta Haritonova kävutoiti kut vepsän kirjkel’t, muga ičeze pohjoižvepsän paginad. Vepsän kel' oli hänen mamankel'. Hän hätken eli vepsläižes küläs, kaiken aigan kundli kel’t, pagiži sil vepsläižidenke, sikš tehta reportažid kodikelel hänele oli lujas mel’he. Miše tehta paginoid sel’ktoikš da kebnembikš, Jelizaveta kävutoiti erašti venälaižid-ki sanoid, a erašti kahtes sanaspäi tegi üks’ pit’k sana.

Sikš ku vepsläižid sanoid ei täudund, ka temoiden valičend-ki rippui edel kaiked männuziš azjtegoišpäi, a völ hänen kacegespäi miruhu. Sikš ku Lizan paginaig oli lujas lühüd, hän oti paginoihe vaiše tarbhaižid, znamasižid, melentartuižid da päivänteraližid tedoid da lühüdašti starinoiči niiš rahvahale. Jelizavetal oli äi jügedusid rados, no hän ei varaidand nimidä. Ičeze naprindal, surel tahtol da hüvän vepsän kelen mahtol siloi 1990-vozil hän pani augotišen vepsänkeližihe reportažihe i oli ezmäižen vepsläižen radnikan Karjalan radios.

Om lujas žal’, miše Karjalan radion arhivas ei ole kaitud Jelizaveta Haritonovan reportažid. Ei ole kaitud sigä Vladimir Maksimovan-ki paginoid. Hän tuli Karjalan radioho jäl’ghe Jelizavetad i radoi sigä vaiše kümne kud. Jäl’ghe händast tuli Alevtina Andrejeva, kudamb tegihe todesižeks vepsläižiden reportažiden sündutajaks da tegijaks. Alevtina Ivanovna radoi Karjalan radios vozil 1992-2001.

Voded 1992-2001

”Šoutjärven posadan tütär”, ”rahvahaližiden veroiden tundii”, ”vepsän kelen da kul’turan parahim tedai” - muga kucuiba Alevtina Ivanovnad hänen kundlijad. Hän kazvoi vepsläižil tradicijoil, todesižes vepsläižes kanzas. Hänen mamaze Anastasija Logačova lujas hüvin tezi vepsläšt kul’turad, folklorad i kaiken necen hän andoi ičeze tütrele. Alevtina Ivanovna Andrejeva lujas hüvin tezi vepsän kelen pohjsanutesid, pohjstarinoid, i hän kaiken aigan kävutoiti niid ičeze paginoiš.

Tuldes radmaha Karjalan radioho Alevtina Andrejeva tartui sihe hengel. Hän oli ajelnu äjihe vepsläižihe külihe, hän oli kaikes Karjalas, Vologdan da Leningradan agjoiš. Kaik händast teziba, kaik varastiba. Kaikuččes vepsläižes pertiš Alevtina Ivanovna oli kalliž adiv. Hän iče-ki navedi pagišta ristituidenke heiden elos da ozas. Neniš paginoiš avaidase ristitun südäin, muštos eläbzuba čomad vepsläižed sanad da virkehed, folklortedod da verod. Ved’ vanhad ristitud tedaba hüvin kel’t da elod, hö ozutaba norištole, kut pidab pagišta kelel oikti. Sišpäi oma Andrejevan paginoiden temad-ki: ”75 vot Rürik Loninin sündumpäiväspäi”, ”Galina Nikolajevna Moškinan polhe Šoutjärvespäi”, ”Zoja Nikolajevna Kabakovan polhe Šoutjärvespäi”, ”Mel’kinan kanzan holed da elo”, ”Anfisa Kuzminična Tarkojevan elon polhe”, ”A.I. Tužikovan elon polhe Čalnaspäi”, ”Pidžakovoiden sugu”, ”Taisija Vasiljevna Miekka Vehkojaspäi” i m.e.

Alevtina Ivanovna tegi ezmäižid haškuid sures i jügedas rados radios, sikš paginad ristituidenke oliba sil aigal lujas tarbhaižed. Nina Zaiceva kerdan sanui: ”Alevtina kerdan abidas sanui, miše radiotoimištos pagištas: hän pagižeb vaiše vanhoiden ristituidenke. No nece ei olend Alevtina Ivanovnan viga. Nece oli hänen jüged pol’, sikš ku vepsäks hüvin pagižeba vaiše kes’kigäižed i vanhad ristitud. Sikš temad-ki oliba: vanh elo, vanhad holed, vanhan elon radod küläs-posadas.

Alevtina iče-ki el’genzi, miše pidab midä-se vajehtada, toda verest elokacundad ičeze radiopaginoihe. Sikš hän kirjuti runoid-ki, ved’ ned lujas čomenzoitiba hänen paginoid i tegeba niid melentartuižembikš.

Alevtina Andrejevan päerigoičuz oli siš-ki, miše hän vedi paginoid pohjoižvepsän paginal. Ved’ kundlijoiden enambišt-ki oli pohjoižvepsläižed, kudambad oma elänuded igän Karjalas. Alevtina Andrejeva paksus oti ičeze paginoihe paginsanoid, paginformid, hänen sanoiden kulund oli pohjoižvepsläine. Konz hänele ei täudund vepsläžid sanoid, ka hän erašti kävutoiti venän- da suomenkeližid. Hänen paginad oliba mugoižed sel’ktad, čomad, südäimeližed, miše ned joksiba kuti ojaine. Ristitud kaiken aigan varastiba niid i hüväl melel kundliba.

7. tal’vkud om hänen muštpäiv.

Voded 2001-2005

Marina Zarubalova, nor’ vepsläine neižne, Petroskoin universitetan Baltianmeren suomalaiziden keliden tedokundan pästnik tuli radmaha Karjalan radioho Alevtina Ivanovnan jäl’ges. Marina toi äi uzid melentartuižid temoid da idejoid, kudambid hän pästi radho radios. Marina tegi ičeze suren ližadusen vepsläižiden reportažiden istorijaha. Karjalan radios Marina radoi läz vit vot, no ehti tehta äjan. Hän oli paksus tömatkoiš, oli kävunu erazvuiččihe verhiže maihe. Hän kerazi materialad ičeze paginoiden täht kaiktäna. Hänel oli sur’ melentartuz’ vepsän kel’he, vepsän rahvahaze, nece nägui hänen paginoiden temoiden bohatusespäi: erazvuiččed vastused, külän jügedused, vepsläižed organizacijad, melentartuižed nored i aigvoččed ristitud, sporttemad, norišton problemad, nügüdläine elo, taideh, kul’tur, literatur, tedotöd.

Marina Zarubalova om sündunu Šoutjärvespäi. Hän om opendanus universitetas, sai hüvid tedoid vepsän da suomen kelen oblastiš. Sikš vaumites paginoid hän kävutoiti molembad keled da ut vepsläšt termištod. Sišpäi om temoiden bohatuz-ki. Ku rindatada Marinan paginoid toižiden vepsläižiden radioradnikoidenke, ka hänen paginoiš ei olend muga äi venäkeližid sanoid. Marina pagiži da kirjuti jo vepsän kirjkelel. Hänele abuhu tuli jo Termišt-orfografižen komissijan rad da sen ezmäine nügüdläižen vepsläižen vaihišton vajehnik. Nece lujas kebnenzoiti Marinan radod. A völ Marina oli ezmäine vepsläine radioradnik, kudamb oli openus korktas školas i oli sanu diploman.

Marina Zarubalova tuli Karjalan radioho völ siloi, konz openzihe üläopištos Baltianmeren-suomalaižiden keliden da kul’turan tedokundal koumandel voz’kursal. Siloi hän tuli radioho harjoitelmaha. Radios hän tundištihe Alevtina Andrejevanke. Hän äjan abuti Marinale, openzi, kut pidab pagištoitta ristituid, kut pidab tehta oikti radiopaginoid vepsän kelel. Nece rad lujas tuli hänele mel’he. Sikš ku siloi hän vaiše zavodi pagišta vepsän kelel, radio lujas abuti Marinale vepsän kelen opendamižes.

Marina Zarubalova eci vepsläižid paginikoid kaiktäna. Hän oli Vologdan, Piterin agjan vepsläižiš küliš, Karjalan man kaikiš tahoiš, kus eläba vepsläižed. Hän kerzi materialad mugažo erazvuiččiš suomalaiž-ugrilaižiš vastusišpäi-ki. Hänen radiopaginoiden temad oliba erazvuiččed. Ozutesikš, vepsän kel' da sen openduz, kehitoitand da kaičend päivkodiš, školiš, universitetas, vepsän kelen nügüdläine da tulii elo; vepsän rahvahan kul’tur: praznikad, muzikaližed kollektivad, pajod, kargud, rahvahan verod da tradicijad; Vepsän man tetabad ristitud: kirjutajad, runoilijad, tedomehed, taidehradnikad, pajanikad; vepsän rahvahan enzne da nügüdläine elo; ekonomižed da politižed temad; paginad noridenke, lapsidenke, heiden kazvatajidenke.

Marina Zarubalova pagiži siš, midä holduti ristituid. Paksus ristitud iče soitiba hänele da sanuiba, min polhe hö tahtoižiba pagišta - ičeze polhe vai enččen elon polhe, vai völ miččes-ni azjas. Nece rippui völ sišpäi, miččed vastused Petroskoiš vai toižiš tahoiš mäniba. Kaikuččen voden Šoutjärves, Vologdan da Piterin agjoiš tehtas erazvuiččid vepsläižid praznikoid, kuna händast kaiken kuctihe i kus hän pagištoiti mugažo äi ristituid. Erašti hän tegi paginoid tetabiš mehiš, kudambad eliba Vepsän mal: tedomehiš, kirjutajiš, opendajiš, lapsiden kazvatajiš, horan pajanikoiš. Erašti kenele-ni oli jubilei, ka hän tegi paginan neciš praznikas. Hän pagiži kaikiden vepsläižidenke, tahtoi, miše radios kuluižiba kaik pohjoiž-, kesk-, suvipaginad i kirjkel'.

Tehtes radiopaginoid vepsän kelel paksus sünduiba jügedused, ezmäi kaiked keles. Vanhad ristitud otiba paginoihe äi venälaižid sanoid, a radios paremb oliži, miše vepsän kel’ oliži puhthemb. Toine jügeduz’ oli siš, miše oli vähän norid paginikoid. Oli jüged tehta paginoid, miše niid kundližiba kaik: i nored, i vanhad, miše minun paginad oližiba melentartuižed kaikuččen kerdan. Oli jüged ecta uzid paginikoid, kudambad tedaižiba, ozutesikš, midä-ni istorijas. Sikš ku Marina iče oli nor’, hänele kebnemb oli pagišta noridenke. No hänen paginoiš oli äi vanhoid-ki. Marina Zarubalova pagiži heidenke enamba enččen elon polhe, ved’ vanhad äjan tedaba. A norid pagištoitin, miše ozutada kut nügüd’ kazvab i kehitoitase vepsän kirjkel’.

Ičeze radiopaginoiš Marina enamba i paksumba starinoiči kut eläba vepsläižed nügüd’, midä ut om heiden elos, kut lapsed nügüd’ opendaba vepsän kel’t školiš, päivkodiš, üläopištos, mil eläb nügüdläine norišt, miččid jügedusid om noril neiččil da prihoil, heiden perehil, midä vajehtihe siš aigaspäi, konz vepsän kel’ vaiše zavottihe udessündutada. Hän starinoiči mugažo kaikiden vastusiden polhe, miččed pidetihe vepsläižil. Marina ajeli nenihe külihe, kus nügüd’ eläba vaiše vanhad ristitud, a lapsed tuleba heidennoks vaiše kezaks, pagištoiti nenid-ki vepsläižid i ozutin heiden i külän elod erazvuiččiš polišpäi. Marinan openduz universitetas, hänen vepsän kirjkelen tedo, hänen igä i ičeze nor’ kaceg miruhu lujas vajehtiba vepsläižiden radioreportažiden südäimištod Karjalan radios.

2005-nügüdehesai

Vodel 2005 Karjalan radioho tuli radmaha Larisa Smolina. Larisa om sündunu Petroskoiš, hänen jured oma Änižröunaspäi Kaleig-posadaspäi. Sigäpäi oma molembiden hänen baboiden da dedoiden jured, mam i tat.

Larisa Smolina pagištoitab vepsläšt filologian tedodoktorad Nina Zaicevad Karjalan radion studijas. 2022 v.

Marina Zarubalova. Marina openzi lujas äjile azjoile radios: kut pidab pagištoitta ristituid, kut tehta oiktoid paginoid, kut valita temoid, kut lugeda tekstoid studijas, kut kerata radiopaginan ühthe.

Rad radios om lujas melentartuine azj. Radioprogramman tegemine om pit'k da melentartuine process: pidab pagišta ristituidenke, tehta änen montaž, jäl’ges čomenzoitta muzikal da tehta peredačan. Ezmäine sur’ i päproblem om siš, miše vodespäi vodhe kaikid jügedemb om löuta vepsläižid paginikoid, kudambad lujas hüvin mahtaižiba vepsäks. Vanhad ristitud, kudambad hüvin pagižeba vepsän kelel, eläba küliš, miččed oma edahan Petroskoišpäi. Radioradnikoil ei ole mahtod i väged ajada sinna paksus. Völ jügedemb löuta ristitun, ken mahtaiži vepsäks sanuda ekonomokan, politikan polhe. Pidab ectä kebnembid sanoiden formid, miše minun pagin linneiži sel’ged rahvahale. Sid' abuhu tuleba uded vajehnikad, ned lujas abutaba rados.

Ei täudu radiopaginoiš norid-ki paginikoid: neiččid i prihoid, kudambad hüvin pagižižiba vepsäks i kudambidenke voiži pagišta päivänteraližiš azjoiš. Paginikoiden keskes om enamb aigvoččid da vanhoid mehid, a pidab pagišta norištonke-ki! Ka, vanhad mehed mahtaba pagišta vepsän kelel oikti i tedaba äi erazvuiččid veroid, no paginad noridenke oma mugažo lujas tarbhaižed.

Toine sur’ problem rados radios om siš, miše radiopaginad lähteba efiraha ani keskpäiväl. Necil aigal kaik oma radol, norišt opendase. Sikš enamb kundlijoid om vanhoid ristituid, pensioneroid. Radiotočkad äjad jo heitiba, küliš ei sa tabata radioaldod, miše kundelta ičemoi kel't. Rahvahal ei ole prijomnikoid. Abuhu tuleb internet. Kaik radiopaginad voib löuta socialižes Vkontakte-verkos da kundelta miččel taht joudjal aigal.

Paiči jügedusid rados radios om äi hüvid-ki polid. Voib ajelta edahaižihe vepsläižihe külihe, pagištoitta vepsläižid sigä, kacta, mitte elo om heil, miččed problemad da holed oma heiden küliš. Ved’ sigä kaik om toižin, ei kut Karjalas. Külälaižil paginikoil om korged vepsän kelen tedo-ki. Sišpäi rippub radiopaginoiden temad: školan, päivkodin, universitetan opendajidenke da openikoidenke heiden elos da holiš, vepsläižiš praznikoiš, kus kaiken-se keradase lujas äi vepsläižid, kulub vepsän paginoid, pajoid, sigä eläb todesine vepsläine heng’, voib pagišta kut noridenke heiden openduses, problemoiš, holiš, muga vanhoidenke-ki. Paginad heidenke oma mugažo melentartuižed i lujas tarbhaižed. Hö äjan tedaba, äjiš azjoiš voiba starinoita, äjan johtutaba. Voib tehta radiopaginoid vepsläižiden kul’turelos, uziš kirjoiš, kaikes, mi tegese ümbri, miččid uzištoid da holid om vepsläižil da toižil suomalaiž-ugrilaižil rahvahil.

Voded 2009-2011

Vozil 2009-2011 Karjalan radios radoi kaks' vepsläšt neiččed Al’ona Jegorova da Galina Baburova, kudambad tegiba ičeze suren ližadusen Karjalan radion istorijaha. Hö siloi openzihe universitetas nelländel voz’kursal Petroskoin universitetas. Vodes päliči hö molembad saiba diplomad. Heil molembil oma vepsläižed jured. Gal’an dedoi oli Kakkarv-küläspäi. Al’onan dedoi da tatoi oma sündunuded Mecantaga-posadaha, a hänen baboi om Kaleigespäi (Ozrei-külä). Al’ona om suomalaiž-ugrilaižen školan-ki pästnik. Molembil neičukaižil om hüvä vepsän da suomen kelen tedo, se lujas abuti heile rados radios i vepsläižiden reportažiden vaumičendas.

Galina Baburova da Ol'ga Žukova Karjalan radion efiras. 2021 voz'

Rad radios Al’ona Jegorovale oli lujas mel’he. Ezmäi kaiked sikš ku hän tundištihe äjiden vepsläižidenke kut Šoutjärvehe, Šokšuhu, Kalagehe, Vidlaha, Ladvaha, Kurbaha da Oštaha, vastsi sigä hüväsüdäimeližid ristituid, nägišti vepsän man čomut, tedišti enamba vepsän rahvahan kul’turas. Nece mel’dütoiti händast völ enamba ičeze vepsän rahvahaze. Sikš ku Al'ona lujas äi pagiži vepsän kelen tedajidenke i, ezmäi kaiked, vanhoiden ristituidenke, nece abuti hänele parembzoitta ičeze vepsän kelen tedod.

Al'ona Jegorova sai lujas sur’t pohjad vepsän keles suomalaiž-ugrilaižes školas i universitetas. Nadežda Kukojeva andoiba hänele äi tedoid vepsän kelen gramatikas da leksikas, no paremba el’geta vepsläižid, kudambad pagižeba koumel alapaginal, da hotkemba löuta tarbhašt sanad ičeze paginas händast openzi jo armaz rad radios. Rad radios kehitoiti mugažo hänen vepsänkeližid-ki kirjutandmahtoid. Ved’ kaikuččele radiopaginale pidi kirjutada čoman tekstan - “podvodkan”. Nece om lujas melentartuine, no jüged azj. Se abuti Al'onale jäl’ges tehta uzištoid Karjalan televidenijas da rata ”Kodima”-lugendlehteses.

Al'onan armhembiden radiopaginoiden keskes oliba vastused ristituidenke, konz hö starinoičiba ičeze elos, midä-ni johtutiba. Anna Petrovna Lonina, Šoutjärven külän eläi starinoiči hänele ičeze voinan laps’aigas muga. Paginaspäi Viktor Petrovič Jeršovanke, Vidl-külän eläjänke, Al'ona tedišti hänen čomid runoid. Valentina Rogozina, Petroskoin eläi, oldes farmacevtan da čoman vepsän kul’turan tedajan, starinoiči hänele äi kerdoid erazvuiččid melentartuižid azjoid vepsläižiš tradicijoiš, tehvhuz’tedos da külän encces elos. A kut äi Al'ona vastsi hüvid pajanikoid.

Vepsläižed tedomehed, opendajad, runoilijad, pajanikad, üläopenikad vai muite külän eläjäd - kaikidenke heišpäi oli melentartušt pagišta, heil kaikil om midä starinoita. Al'onan radiopaginoiden adivod oliba lapsed-ki. Hö lujas lämbitiba hänen henged, konz napriba pagišta da pajatada vepsäks radiopaginan täht. Al'onale oli lujas melentartušt rata radios, tehta čomid radiopaginoid da vastata uzid ristituid. I konz hänele ken-ni sanui, miše hän oli kulnu minun peredačan radios i miše se tuli hänele mel’he, ka Al'ona pigai olin hüviš meliš i el’genzi, miše kenele-se hänen rad om tarbhašt, miše ristituil om völ melentartuz’ kundelta vepsläižid paginoid radios.

Al’ona Jegorova radoi Karjalan radios läz vot. Jäl’ges hän zavodi tehta uzištoid Karjalan televidenijas. Hän vaumiči čomid teleperedačid-ki vepsän kelel, üks’ kudambišpäi oli “Vepsän man poig” Rürik Loninan polhe. Sid’ Al'ona radoi lehtmehen vepsläižes Kodima-lehteses.

Vepsläine toimitai Galina Baburova pagištoitab vepsläšt ansambl'ad Ladv-küläspäi Piterin agjaspäi

Toine neižne Galina Baburova mugažo surel tahtol radoi Karjalan radios. Hän ühtni kaikihe vepsläižihe praznikoihe, konferencijoihe, ištundoihe, ajeli erazvuiččihe vepsläižihe külihe. Gal’a oli lujas aktivine radioradnik! Kerdan hän oli Vidl-kuläs Elon Pu – praznikal. Sigä hän pagistoiti kulän elajid da praznikale tulijoid ristituid. Nece praznik oli mugoine huvä da vessel, miše pagin-ki radios oli čoma da melentartuine. Galina Baburova tedišti, miše om mugoine konkurs “SMIrotvorec”. Sihe ühtneba žurnalistad Venäman kaikiš polišpäi. Hö starinoičeba ičeze rados erazvuiččiš rahvahiš, heiden elos da kul'turas. Hänele sündui taht mugažo ühtneda konkursaha da oigeta sinna ičeze radiopagin Elon pu-praznikan polhe. Gal'a tahtoi starinoita ristituile, miše om mugoine rahvaz kut vepsläižed, miše heil om kaičenus bohat kul'tur, verod da tradicijad nugudläižehe aighasai. Hän ei meletand-ki, miše hänen radiopagin tuleb parahimaks necil konkursal da sab koumanden sijan. Nece vägestuz oli kaikid arvokahamb kitänd Galina Baburovan rados Karjalan radios. Nügüd’ Gal’a radab Kodima-lehteses pätoimitajan. A edel necidä radod hän ehti rata Karjalan televidenijal da tegi “Pajonke henges” da “Voinan jügedad voded” teleperedačad vepsän kelel.

Rad Karjalan radios andoi Al’onale da Gal'ale äjan ut, tegi heiden elokacundan miruhu völ bohatambaks. Se andoi lujas äjan toizile-ki radioradnikoile. Nügüd’ heiden nimed oma tärktad da arvokahad Karjalan radion istorijas. Ved’ kaikutte vepsläine radioradnik tegi ičeze suren ližadusen kut neche radho, muga vepsän rahvahan kul’turan kaičendaha da udessundutandaha.

Homaičendad

Literatur

  • Ваничев, С. В. "Радиовещание в Карелии в освещении местной периодической печати 1930-х годов". Труды научного карельского центра РАН 4 / С. В. Ваничев. // Карельская государственная педагогическая академия, 2013. - 129-135 с.
  • Валентик, А. И. «Карелия», государственная телевизионная и радиовещательная компания / А. И. Валентик // Карелия : энциклопедия. В 3 т. Т. 2. К-П. – Петрозаводск, 2009. – С. 23.
  • 1926 год : [хроника] // Карелия : история и современность в документах и фотографиях. – Петрозаводск, 2000. – С. 23.
  • Зарубалова, М. В Шокше все читали и писали на вепсском : "Культурный десант" продолжает свою работу / Марина Зарубалова // Kodima. - Петрозаводск, 2014. - № 8.

Irdkosketused


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.