Slanci (lidn, Leningradan agj)

Рувики-späi
Slanci
Slancy.jpg
Герб
Герб
59°07′04″ с. ш. 28°05′17″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1934
Pind
  • 36
Высота 40
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 34 628 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 81374
Počtan indeksad 188560–188565

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Slanci (ven.: Сла́нцы «šoidkived», est.: Slantsõ, suom.: Slantsy) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan suvipäivlaskmas. Se om Slancin rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2006.

Istorii

Vn 1930 sulakul sädaškatihe kaivut Gdovan šoidkiven löudmižsijas. Eländpunktan aluz om pandud vl 1932. Slanci-radnikžilo om registriruidud vn 1934 20. päiväl tal'vkud Leningradan agjan Gdovan rajonas. Panihe udessätud Slancin rajonan keskuseks vn 1941 11. päiväl keväz'kud.

Toižen mail'man sodan aigan oli okkupiruidud nacistižen Germanijan imperijan sodavägil vll 1941 (17. heinku) — 1944 (2. uhoku). Žilon tobj pala oli pandud mantazole, Rusked armii murenzi edheotandoid edel tagendust vl 1941. Ühtenzoittihe Slanci-radnikžilod lähižidenke eländpunktoidenke da anttihe lidnan statusad vl 1949. Vozil 1959−2005 lidn alištui Leningradan agjan tobmudele oikti.

Slancin ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden pästand — järed cementantegim radab kaivuziden gruntan jändusil, kivihilen i šoidkiven ümbriradai himine tegimišt (poltuz laivoiden täht, räzintegesed, silikontegesed, kengäd-«slancad», fenolkerthed). Šoidkiven samižen kaivuded oma konservacijas.

Geografijan andmused

Lidnan tobj pala seižub Plüss-jogen oiktal randal (ven.: Плюсса, Narv-jogen oigedpol'ne bassein), 40 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Piterin keskushesai om 155 kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal, 180 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Narv (Estinma) i Ivangorod 30 km pohjoižhe orhal, 70 km avtotedme vai raudtedme Kingiseppan kal't (50 km), Gdov (Pskovan agj) 48 km suvhe avtotedme vai raudtedme.

Žilo da seičeme küläd mülüdas lidnankundha Slancin ližaks. Lidnankundan pind — 301,77 km².

Eläjad

Vl 1939 žilon ristitišt oli 7 608 eläjad, vl 1959 lidnan — 35 303 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 33 485 ristitud elihe lidnas, 34 347 — lidnankundas, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43 087 eläjad vozil 1989. Vl 2017 kaik 32 838 ristitud elihe lidnas i 33 745 ristitud kaikes lidnankundas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 95,0 %, ukrainalaižed — 1,3 %, vaugedvenälaižed — 1,3 %, toižed rahvahad — 2,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Serafim Sarovalaižen jumalanpert'[2] om saudud lidnas vodele 2011.

Slancin industrialine tehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks, mugažo Piterin kaivuzuniversitetan ezitaikund om olmas lidnas.

Transport

Kundaline transport om avtobusad da maršruttaksid lidnan südäimes, ezilidnelektrojonused ümbrištos da Piterihesai.

Om raudtestancijoid da raudteplatform lidnas. Stancijad: Slanci (tavarine) i Rudničnai, mugažo tegimišton Kaivuz 1..3- i Cementtegim-stancijad. Platform: Slanci-passažirskai (vspäi 1924, vagzalan pertinke) Plüsnan oiktal randal.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Leningradan agjan lidnad
Boksitogorsk | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk