Kingisepp

Рувики-späi
Kingisepp
Kingsobor.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
59°22′00″ с. ш. 28°36′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1384
Pind
  • 29
Высота 25,6
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 49 716 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 81375
Počtan indeksad 188455–188456

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Kingisepp (ven.: Ки́нгисепп, suom.: Jaama, ižor.: Kingiseppä) om Venäman lidn Leningradan agjan suvipäivlaskmas, Kingiseppan rajonan administrativine keskuz (mülüb rajonha vspäi 2006). Se om rajonan kaikiš suremb lidn.

Istorii

Uz'lidnan Ivan Födorovič-bajar' pani eländpunktan alust kuti Jam-lidnuz (ven.: крепость Ям). Lidnusen jändused oma kaičenus tähäsai. Vl 1703 eländpunkt oli nimitadud Jamburg:aks. Vl 1784 Jamburg-külä (ven.: Я́мбург) sai lidnan statusad.

Vn 1922 17. päiväl semendkud udesnimitihe lidnad dai sen raudtestancijad kerdalaz nügüdläižikš estilaižen Viktor Kingisepp-revolücioneran muštoks (vll 1952−1988 Estinman Kuressaare-lidn nimitihe muga-žo). Vs 1927 elokun 1. päiväspäi lidn om ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1935−1940 da 1976−2006 Kingisepp oli alištunu agjan tobmudele oikti.

Kingiseppan ižandusen päsarakod oma mineraližheretusiden pästand[3], üks'kerdaižiden formiden tehmine monolitižen sauvondan täht, stökolantegim[4] (butulkad, bankad), mouckiven tegim. «PiterTallidn»-raudtejono läbitab lidnad.

Geografijan andmused

Lidn sijadase suvipäivlaskmha Piterišpäi, Kingiseppan rajonan keskuses. Matkad Piterihesai om 130 km pohjoižpäivnouzmha. Kingisepp seižub Lug-jogen oiktal randal tobjimalaz, 25 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Porhovo-külä (kuz' ristitud vl 2016, 181 rist. vl 2023) mülüb lidnankundha Kingiseppan ližaks. Lidnankundan pind — 44,02 km², se om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.

Kingisepp-lidnankund Kingiseppan rajonanke jagasoiš 25 valičemižümbrikoks.

Tobmuz

Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven.: Совет депутатов) 22 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vn 2019 sügüz'kun 8. päiväl. Jelena Antonova radab sen ezimehen da lidnankundan pämehen vn 2019 redukuspäi, hän-žo radab Kingiseppan rajonan pämehen. Edeline lidnan pämez' oli Aleksandr Sergejev (sügüz'ku 2014 — reduku 2019).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 48 488 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 47 312 eläjad, kaiken lidnankundan — 47 315 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 50 tuhad eläjid vll 1992−2008 (52 200 rist. vl 2000).

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[5] oma letud lidnas: ph. Jekaterina Aleksandrijalaižen päjumalanpert' i koume jumalanpertid. Mugažo lüteranižen hristanuskondan pühäpert' om avaitud Kingiseppas.

Kingiseppan tehnologijoiden da servisan kolledž[6][7] (edel 2014. vot politehnine tehnikum) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. Sen ližaks privatine Ivangorodan gumanitariž-tehnine kolledž[8] sijadase Kingiseppas täuzin (ei ole filialoid) nimitushe kacmata.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Leningradan agjan lidnad
Boksitogorsk | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk