Sertolovo

Рувики-späi
Sertolovo
5863. Sertolovo. Square near the gymnasium.jpg
Герб
Герб
60°08′37″ с. ш. 30°13′02″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1936
Pind
  • 27,49
Высота 50
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 68 241 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 812
Počtan indeksad 188650

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Sertolovo (ven.: Се́ртолово, suom.: Sierattala) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalan lodehes. Mülüb Vsevoložskan rajonha, sen kahtenz' surtte lidn, Piterin pohjoine kaimdailidn.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas vl 1500 kuti Sirotal-külä (ven.: Сиротала), nimitihe jogen mödhe. 17. voz'sadal oli Ročinman palaks. Mainitase vn 1676 Ingrijan kartal kuti Serodatal (roč.: Serodatala), oli ingrijalaižiden küläks. Pohjoižen sodan jäl'ghe om Venäman palaks, mainitase mugažo kuti Sierattal (suom.: Sierattala), Sertalovo (ven.: Серталово), Sertoll (ven.: Сертолла) i Serpolovo (ven.: Серполово). Mülüi Piterin gubernijha, vspäi 1927 om Leningradan agjan palaks. Vll 1927−1939 külä oli mülünu Kuivozin suomen rahvahaližhe rajonha, i tühjitihe rajonad tehmaha sodasauvondad.

Panihe nügüdläšt eländpunktad Sertolovo-1- da Sertolovo-2-sodažiloikš vodel 1936 kaičemha Venäman lodehlišt röunad Leningradanno, sirtihe ingrijalaižid nügüd'aigaižen Vologdan agjan päivlaskmha. Toižen mail'man sodan aigan ei olend okkupacijan zonas, läžundkodid da varažomad oliba Sertolovos, nevondkundaližen ambunddivizijan päfater.

Vspäi 1954 Sertolovo mülüb Vsevoložskan rajonha, edel sidä oli Pargolovon rajonas. Vll 1977−1998 oli lidnanvuiččeks žiloks. Vl 1998 ühtenzoittihe kaikid Sertolovo-žilod da külid i anttihe lidnan statusad agjan tobmuden alištusenke, vspäi 2010 alištub rajonan tobmudele.

Sertolovon ižandusen civiližed sarakod oma sauvondmaterialiden pästand (raudbetontegesed, gazbetonblokad[3], pumaterialad, letken samine) i plastikpakuitesen tehmine.

Geografijan andmused

Lidnankund sijadase 29..84 metrad ü.m.t. korktusil. Matkad lidnan suvipalaspäi Piterihesai om üks' kilometr suvhe orhal vai kaks' kilometrad avtotedme, Vsevoložsk-rajonkeskushesai om 30 km suvipäivnouzmha orhal vai 40 km avtotedme, sidä kesken Piterin rengaztedme. Lähembaižed Pesočnai- (ven.: Песочная) i Dibuni (ven.: Дибуны) -raudteplatformad sijadasoiš vides kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Viipurin avtote läbitab lidnan molembid paloid, matkad Piterin rengaztehesai om viž kilometrad suvipäivnouzmha.

Päivlaskmaine Lic-žilo (ven.: Западная Лица, 448 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Sertolovon ližaks (vspäi 2010). Lidnankundan pind — 74,15 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 47 457 ristitud elihe lidnas, 47 906 ristitud — lidnankundas, rajonan kudendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 51 307 ristitud elihe lidnas i 51 760 ristitud kaikes lidnankundas. Sodamehed heiden kanzoidenke ottas seičeme kümnendest ristitištos.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen puine jumalanpert'[4] om saudud vl 2003.

Päivlaskmaižen sodaümbrikon 467. openduzkeskuz sijadase lidnas. Toižed profopendusen aluzkundad ratas lähižes Piteriš.

Transport

Avtobusad da maršruttaksid ühtenzoittas lidnad Piterin M2-metrojonon Parnas-, Prospekt Prosveščenija- i Ozerki-stancijoidenke, Pesočnai-raudteplatformanke, ümbrištonke da Vsevoložskanke.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Leningradan agjan lidnad
Boksitogorsk | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk