Priozersk
| Priozersk | |||
|---|---|---|---|
| | |||
|
|||
| 61°02′21″ с. ш. 30°07′45″ в. д.GЯO | |||
| Valdkund | |||
| Istorii da geografii | |||
| Pind |
|
||
| Высота | 10 | ||
| Aigvö | UTC+3[d] | ||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
|
||
| Lugud | |||
| Telefonan kod | 81379 | ||
| Počtan indeksad | 188760 da 188761 | ||
Priozersk (ven.: Приозе́рск, karj.: Kägöisalmi, suom.: Käkisalmi, roč.: Kexholm) om Venäman lidn Piterin agjan lodehes. Se om Priozerskan rajonan i lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunktas johtutadas ezmäižen kerdan vodel 1295 kuti Korel-lidnoituz, oli tetab necen nimenke vhesai 1611. Se sai lidnan statusad vodel 1310. Raudtestancii om saudud vodel 1916. Vodespäi 1948 lidn om nügüdläiženke nimenke.
Priozerskan ižandusen päsarak om mecan süvä ümbriradmine: punümbriradai tegim i "Lesplitinvest"-edheotand.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Karjalan järvidenkeskes, Ladogan järven i Vuoks-järven keskes, Vuoks-jogen pohjoižen hijaman randoil, 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Piterin röunhasai om 127 km suvehe, sen keskushesai — 145 km. Lähembaižed lidnad oma Kamennogorsk 54 km päivlaskmaha orhal vai 92 km avtol i Lahdenpohj (Karjalan Tazovaldkund) 53 km pohjoižehe orhal vai 81 avtotedme.
Kaik koume pen't žilod mülüdas lidnankundha: Storoževoje (308 rist. vl 2010), Brigadnoje (68 rist.), Burnevo (12 rist.). Lidnankundan pind om 41,82 km².
Eläjad
Vodel 1910 eläjiden lugu oli 1977 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 929 ristitud, lidnankundan — 19 321 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 18 616 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 20 tuhad eläjid vll 1989−1998 i 2002−2003 (20 557 rist. vl 1989).
Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[3] oma avaitud lidnas: Jumalanmaman Sündundan päjumalanpert' (om saudud vll 1838−1847), Kaikiden Pühämehiden jumalanpert' (om letud vll 1890−1892), Raštvoiden jumalanpert' (om sätud vll 2001−2009, Venäman Patriarhan ohjanduzkundan al), koume časoun'ad.
Priozerskan politehnine kolledž[4] om lidnan üksjaižeks profopendusen aluzkundaks.
Lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2015 semendkus, rajonan administracii oigendab sen velgusid.
Transport
Ühtennimine Priozersk-raudtestancii seižub «Piter (Suomen päraudtestancii) — Hiitol»-jonol. Avtote Sortavalhasai (A-121) läbitab lidnad.
Venehstancii om Vuoks-järven randal.
Galerei
- Кексгольмская крепость, корпуса санатория сверху зимой (2).jpg
Korela (lidnoituz) (Keksgol'man) voden 2020 tal'vkus (uz' pala, nügüd' armijan sanatorii)
- Приозерск. Рождественский собор 01.jpg
Jumalanmaman Sündundan päjumalanpert', vn 2019 nägu
- Приозерск. Заводская 3 и 5 02.jpg
«Lesplitinvest»-kompanijan tegimen tulend (2019)
- Гостиница Корела.jpg
«Korela»-adivpert' (2019)
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnankundan da Priozerskan rajonan tobmuden sait (admpriozersk.ru). (ven.)
- Korelan (Keksgol'man) lidnuz-muzei lenoblmus.ru-saital. (ven.)
| Leningradan agjan lidnad | ||
| Boksitogorsk | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk | ||