Ladogan järv

Kuindži Arhip. Ladogan järv. 1873. voz'

Ladogan järv (livv.: Luadogu; suom.: Laatokka; ven.: Ладога, Ладожское озеро, amuižes oli Нево) om järv Venämal. Se om kaikid suremb järv Jevropas, Venäman kahtenz' surtte jäl'ghe Baikalad.

Ladogan järven randad mülüba Karjalan Valdkundan da Piterin agjan territorijoihe läz poleti.

Ühthižed tedod

Järven pind om 17,6 tuhad km² (saridenke — 18,1 tuhad km²), levitase viž metrad korktudel. Vedenmassan mär — 838 km³; süvüz' — 230 metrhasai, keskmäine süvüz' om 47 metrad. Kaikes om 660 sart enamba mi gektar pindanke, niiden ühthine pind om 435 km². Kaikiš znamasižemb sar' om Riekkalansaari (Rekkalansar', 55,3 km²). Süvä pohjoižpala om astroblema ezimeletaden, krateran diametr om 80 km, tegihe jäl'ghe meteoritan lanktendad 38,5 tuhad vot tagaze.

Klimat om ven, meren i kontinentaližen röunal. Järven rajonas voden keskmäine lämuz' om +3,2 C°. Paneb sadegid 475 mm vodes. Purustuz om väll', veden 92 % lähteb Nevan jogen kal't i vaiše 8 % purustub pindaspäi. Pil'vesižuz' om paks, voden kaikutte videnz' päiv om päivoikaz. Ladogan pind jädub randoišpäi keskuzpalaha tal'vkus-uhokus, kattase jäl täuzin vaiše soravan tal'ven statjas, sulab sulakus-semendkus. Vezi viligoičese lujas hätken tal'ven tagut, ka järven šoidud süvemb mi 20 m oma vilud kezal-ki (+4..+10 C°), vaiše pindaline šoid om läm' elokus (randoidenno +24 Cel'sijan gradushasai, keskuzpalas +18..+20 C°).

Ühthemänho 35 joged langetas Ladogjärvhe, ühtenzoitai Süvär' om kaikiš järedamb niišpäi. Vaiše üks' Baltijan meren basseinha. Karjalan kagluz erištab Ladogad Suomen lahtespäi.

Kävutand

Laivoidenlikund tegese järven suves päpaloin, jüguiden kahesa millionad tonnoid om vedadud vl 2000. Kezaaigan om turistastjoid Valaaman sarištonnoks.

Ladogas eläb 53 kaloiden erikod, niišpäi kümne erikod oma ižanduzznamoičendanke.

Nened lidnad sijadasoiš järven randal (častomaraižen mödhe): Sortaval i Pit'krand Karjalan Tazovaldkundas.

Homaičendad