Bankok

Рувики-späi
Bankok
tail.: กรุงเทพมหานคร
Bangkok Montage.png
Флаг
Флаг
13°45′00″ с. ш. 100°31′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 21. sulakud 1782
Pind
  • 1568,737
Высота 2
Aigvö UTC+7:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 5 676 648 чел. (31 tal'vkud 2018)[2]
Lugud
Kod ISO 3166-2 TH-10
Telefonan kod 02
Počtan indeksad 10###

Официальный сайт(tail.)​ (angl.)
Bankok на карте
Bankok на карте
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Bankok (tail.: กรุงเทพมหานคร Krung Thep Maha Nakhon — lühetud nimituz, oficialine täuz' nimi kogoneb 20 sanaspäi) om Tailandan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 15. voz'sadal. Vn 1782 21. päiväl sulakud Rama Ezmäine-kunigaz sirdi valdkundan pälidnad sihe.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Tailandan keskpalas, Keskuztazangištol, Čauphrai-jogen oiktal randal sen lanktendan sijanno Siaman lahthe, 1,5 metrad korktusel valdmeren pindan päl. Läksijad jogespäi äiluguižed kanalad läbitadas lidnan territorijad verkoks. Jogi vedab sadegmaid i sen del't sirdab merhe pol'metran polhe vodes.

Klimat om subekvatorialine mussonine. Päivän lämuz om +26..+29 C° vodes läbi. Paneb 1648 mm sadegid vodes, kuivsezon oleskeleb tal'vkus-uhokus (6..20 mm kus).

Bankok jagase 50 ümbrikoks (tail.: เขท khet), ned alajagasoiš 154 administrativižeks lidnanlaptaks (tail.: แขวง khveng).

Tobmuz

Kaik rahvaz valičeb lidnan pämehen (gubernatoran). Hänen valdatusiden strok om nell' vot, kahtenden strokun om voimuz. Jäl'gmäine valitud Sukhumbhand Paribatra-gubernator om oigetud erindha sodahuntal vn 2016 redukus.

Eläjad da ižanduz

Vn 2010 Tailandan rahvahanlugemižen mödhe ühthine eläjiden lugu oli 8 280 925 ristitud, no vaiše 5 692 284 eliba kaikenaigaižikš. Lidnan aglomeracii (Sur' Bankok, tail.: ปริมณฑล parimonthon) koskeb 5 lähišt agjad, sen ristitišt om 14,5 mln eläjid (2010).

Ižandusen päsarakod oma elektronikan paloiden tehmine, avtoiden pästand, laivansauvomine, sauvond, kivivoin ümbriradmine, turizm. Om kaks' lendimportad — südäimižiden reisiden täht (Don Miang) da rahvahidenkeskeine — Suvarnabhum (BKK).

Sebruzlidnad

Kaik kaks'kümne koume sebruzlidnad da lidnad-partnörad om Bankokal (2013).

Homaičendad

Irdkosketused



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan