Suviural'sk
| Suviural'sk | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 54°27′ с. ш. 61°15′ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1948 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 238 | ||||
| Aigvö | UTC+5:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 35134 | ||||
| Počtan indeksad | 457040–457044 da 457059 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Suviural'sk (ven.: Южноура́льск) om Venäman lidn Čeläbinskan agjan keskuzpalan suves. Se om Suviural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2005).
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1948 sauvomha da holitamha Suviural'skan GRES:ad. Augotase kuti Suviural'skii-radnikžilo 5..10 km päivlaskmha kozakoiden Nižneuvel'skai-stanicaspäi (nüg. Uvel'skii-žilo, aluz vl 1745). Suviural'skii oli lidnanvuiččeks žiloks vspäi 1950, sai lidnan statusad vl 1963.
Suviural'sk šingotase GRES:an elektrusen pästandal, kvarcan kristalliden tegimel, porcellanastjoiden i porcellanižiden izolätoriden tegimil, sömtegimištol (maidtegim, leibän edheotand), sauvondmaterialiden edheotandoil (metalližkonstrukcijad i niiden cinkuind), avtoližavedamiden tegimel.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Uvel'k-jogen hural randal (ven.: Увелька 234 km pitte, Tobolan hurapol'ne bassein) läz täuzin, 238 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Suviural'skan vezivaradim (17,2 km²) om saudud jogel ani pohjoižhe-lodeheze lidnaspäi vl 1952. Matkad Čeläbinskhasai om 80 km pohjoižhe orhal, 87 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Troick 44 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 49 km avtotedme vai raudtedme, Plast 31 km päivlaskmha orhal vai 35 km avtotedme, i Jemanželinsk 35 km pohjoižhe orhal, 40 km avtotedme vai raudtedme.
Suviural'skai-raudtestancii om 7-kilometrižen sarakon «Čeläbinsk — Troick»-keskustaspäi lopstancijaks. Se radab vspäi 1963, ezilidnelektrojonused ajoiba vhesai 2015. «Čeläbinsk — Troick»-avtote om lidnan päivnouzmaižeks röunaks.
Letägino-žilo (151 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Suviural'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 110,57 km².
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 37 877 ristitud, lidnümbrikon — 38 030 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 40..41 tuhad eläjid vll 1989−2001 (41 700 rist. vl 1992). Kaik 37 687 eläjad oli lidnümbrikos vl 2019.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,4%, ukrainalaižed — 2,1%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Suviural'skan energetine tehnikum[2] sen politehniženke alajagudenke, mugažo Čeläbinskan üläopendusen koumen aluzkundan filialad ratas lidnas.
Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Lazarev (kül'mku 2015 — sügüz'ku 2020).
Galerei
- ГБПОУ «Южноуральский Энергетический Техникум».jpg
Suviural'skan energetine tehnikum (2017)
Homaičendad
Irdkosketused
| Čeläbinskan agjan lidnad | ||
| Aš | Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk | ||