Jurüzan' (lidn)

Рувики-späi
Jurüzan'
Станция Юрюзань.jpg
Флаг[d]
Флаг[d]

54°52′00″ с. ш. 58°26′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1758

Pind
  • 20
Высота

378

Aigvö

UTC+5:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 10 284 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod

35147

Počtan indeksad

456120

-

Официальный сайт

lugeda  diskussii  redaktiruida

Jurüzan' (Katav-Ivanovskan rajonha.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1758 kuti žilo sauvomha da holitamha kaugedraudan Jurüzan'-Ivanovskii-tegint (radoi vhesai 1908), sai nimed jogen mödhe. Vl 1928 nimitihe Jurüzanskii Tegim-žilod nügüdläižikš da kätihe radnikžiloks. Suren sodan aigan sirtihe sihe Tulan patrontegint. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1943 18. päiväl kezakud. NSTÜ:n aigan mehanine tegim pästi «Jurüzan'»-vilugoitimid, ambluzvaroid vedenalaižiden pistoliden täht, traktorpompid i erazvuiččid čepid.

Jurüzan' šingotase stökoltegesiden edheotandal, se tegeb mugažo sauvondmaterialid (raudbeton, segoitused, kivižed tegesed) i ratud korundad, lähižen Tröhgornii-SATÜ:n «magaduzsijaks» i torguindkeskuseks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, Jurüzan'-jogen üläjoksmuses (Kaman hurapol'ne bassein), 378 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradim Jurüzan'-jogel levineb lidnan päivnouzmas. Matkad Čeläbinskhasai om 192 kilometrad päivnouzmha orhal, 235 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Tröhgornii (SATÜ) 5 km suvhe orhal vai avtotel, Katav-Ivanovsk-rajonkeskuz 19 km suvipäivlaskmha orhal, 23 km avtotedme vai raudtedme, i Ust'-Katav 19 km päivlaskmha orhal, 30 km avtotedme vai raudtedme.

«Čeläbinsk — Uf»-mante (M5-trass) ümbärdab lidnad 1 km pohjoižes. Jurüzan'-raudtestancii om olmas vspäi 1905 sarakol «Čeläbinsk — Uf»-keskustaspäi, edel 2008 vot radoi passažiroiden-ki täht.

Pervuh-külä (ven.: Первуха, 9 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Jurüzanin ližaks.

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 10 800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 571 ristitud, lidnankundan — 12 578 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17..18 tuhad eläjid vll 1959−1992 (18 294 rist. vl 1989). Kaik 11 694 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.

Rahvahad (2010): baškiralaižed — 6,9%, toižed rahvahad — 3,5%.

Professionaližen opendusen aluzkund om Jurüzanin tehnologine tehnikum.[2]

Edeline lidnankundan pämez' om Jurii Bobilev (semendku 2018 — heinku 2021, Юрий Бобылев).

Homaičendad

Irdkosketused



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk