Ust'-Katav

Рувики-späi
Ust'-Katav
Ust-Katav, Briansk bridge.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
54°56′00″ с. ш. 58°10′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1758
Pind
  • 27,45
Высота 371
Aigvö UTC+5:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 21 439 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 35167
Počtan indeksad 456040–456044

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Ust'-Katav (Čeläbinskan agjan päivlaskmaižes sarakos. Se om Ust'-Katavan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1758 kuti mecpilindan žilo jogivaldmoidenke sauvomha susedližid raudantegimid, sid' žilo udenno raudantegimenno, nimitihe jogen mödhe. Ust'-Katavan Tegim-radnikžilo sai lidnan statusad vn 1942 28. päiväl elokud, vspäi 1943 om nügüdläiženke nimitusenke.

Ust'-Katav šingotase vagonansauvomižen tegimel (tramvaid, pompad i torvarmatur, gazanregulätorad, kosmine sarak) i mecan ümbriradmižen tegimel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase ümbrikon suvipäivlaskmas, Jurüzan'-jogen molembil randoil, Katav-jogen (Kaman hurapol'ne bassein) lanktendanno Jurüzanihe huralpäi, 371 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Katavan uit padoseinänke om saudud lidnan keskuzpalas da suves. Čeläbinskhasai om 209 km pohjoižhe orhal, 260 km avtotel vai 290 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Jurüzan' i Tröhgornii suvipäivnouzmha, Katav-Ivanovsk suvhe, Sim-lidn päivlaskmha.

«Čeläbinsk — Uf»-avtote (M5-trass) mäneb lidnan suviröunaks. Ust'-Katav-stancii radab «Čeläbinsk — Uf»-raudtel vspäi 1890, sijadase Jurüzanin pohjoižrandal.

Seičeme muite žilod, kaks' žilod raudtestancijanno i üks' külä mülüdas lidnümbrikho Ust'-Katavan ližaks. Lidnümbrikon pind — 675 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 580 ristitud, lidnümbrikon — 26 917 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 400 eläjad vl 1992. Vl 2019 ühthemänho 22 042 ristitud elihe lidnas i 24 922 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (2010): baškiralaižed — 7,2%, totarlaižed — 3,6%, toižed rahvahad — 2,2%.

Professionaližen opendusen aluzkund om Ust'-Katavan industrialiž-tehnologine tehnikum.[2]

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Čeläbinskan agjan lidnad
Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk