Ust'-Katav

Рувики-späi
Ust'-Katav
Ust-Katav, Briansk bridge.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

54°56′00″ с. ш. 58°10′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1758

Pind
  • 27,45
Высота

371

Aigvö

UTC+5:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 21 439 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod

35167

Počtan indeksad

456040–456044

-

Официальный сайт

lugeda  diskussii  redaktiruida

Ust'-Katav (Čeläbinskan agjan päivlaskmaižes sarakos. Se om Ust'-Katavan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1758 kuti mecpilindan žilo jogivaldmoidenke sauvomha susedližid raudantegimid, sid' žilo udenno raudantegimenno, nimitihe jogen mödhe. Ust'-Katavan Tegim-radnikžilo sai lidnan statusad vn 1942 28. päiväl elokud, vspäi 1943 om nügüdläiženke nimitusenke.

Ust'-Katav šingotase vagonansauvomižen tegimel (tramvaid, pompad i torvarmatur, gazanregulätorad, kosmine sarak) i mecan ümbriradmižen tegimel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase ümbrikon suvipäivlaskmas, Jurüzan'-jogen molembil randoil, Katav-jogen (Kaman hurapol'ne bassein) lanktendanno Jurüzanihe huralpäi, 371 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Katavan uit padoseinänke om saudud lidnan keskuzpalas da suves. Baškortostan om ani lodeheze lidnaspäi. Matkad Čeläbinskhasai om 209 km pohjoižhe orhal, 260 km avtotel vai 290 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Jurüzan' i Tröhgornii suvipäivnouzmha, Katav-Ivanovsk suvhe, Sim-lidn päivlaskmha.

«Čeläbinsk — Uf»-avtote (M5-trass) mäneb lidnan suviröunaks. Ust'-Katav-stancii radab «Čeläbinsk — Uf»-raudtel vspäi 1890, sijadase Jurüzanin pohjoižrandal.

Seičeme muite žilod, kaks' žilod raudtestancijanno i üks' külä mülüdas lidnümbrikho Ust'-Katavan ližaks. Lidnümbrikon pind — 675 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 580 ristitud, lidnümbrikon — 26 917 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 400 eläjad vl 1992. Vl 2019 ühthemänho 22 042 ristitud elihe lidnas i 24 922 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (2010): baškiralaižed — 7,2%, totarlaižed — 3,6%, toižed rahvahad — 2,2%.

Professionaližen opendusen aluzkund om Ust'-Katavan industrialiž-tehnologine tehnikum.[2]

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk