Kartali

Рувики-späi
Kartali
Памятник вождю - panoramio.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
53°03′ с. ш. 60°39′ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1810
Pind
  • 86,13
Высота 300
Eläjad
Eläjad
  • 27 103 чел. (1 vilukud 2021)
Lugud
Telefonan kod 35133
Počtan indeksad 457359

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Kartali (ven.: Карталы́, ukr.: Картали, tot.: Кәртәле) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Čeläbinskan agjan suves. Se om Kartalin rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vll 1914−1915 kuti žilo udenno Kartali-stancijanno «TroickOrsk»-raudtekeskustan sauvomižen aigan. Nimitihe jogen mödhe. Aigan mändes Kartali ühtenzoiti žiloid kivihilen kaivuzidenno i kozakoiden Poltavk-žilod (aluz 1843 kuti Poltavskii). Kartali-žilo sai lidnan statusad vn 1944 17. päiväl sulakud. Vll 1964−2005 raketdivizii seižui lidnanvuiččes Lokomotivnii-žilos koume kilometrad lidnaspäi, se žilo om erine lidnümbrik (ei ole SATÜ:n statusad vspäi 2017) i ei mülü rajonha.

Kartali šingotase raudten edheotandoil, šebnän samižel, sömtegimištol (elevator, leibän produktoiden pästand). Om maižanduzrajonan keskuseks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivnouzmas, Karataliajat-jogen oiktal randal päpaloin (ven.: Караталыаят 175 km pitte, Tobolan hurapol'ne bassein), 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazahstanan röunhasai om 25 km päivnouzmha raudtedme, Čeläbinskhasai om 240 km pohjoižhe orhal, 321 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Magnitogorsk 118 km lodeheze orhal, 168 km avtotel vai 140 km raudtel.

Kaks' raudtestancijad ratas lidnas, Kartali-I i Kartali-II.

Kartali om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 29 131 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 42 801 eläjad vl 1970.

Rahvahad (2010): venälaižed — 89,5%, ukrainalaižed — 2,7%, kazahlaižed — 2,3%, totarlaižed — 2,1%, toižed rahvahad — 3,4%.

Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid[1] oma olmas lidnas: Jumalanmaman Kazanin jumalaižen (om saudud vll 1900−1903), Mihail-arhangelan (2007), Jumalanmaman «Kaikiden gorähižiden ihastuz»-jumalaižen (2014−2015).

Professionaližen opendusen aluzkund om Kartalin äisarakoline tehnikum.[2]

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk