Korkino

Рувики-späi
Korkino
Памятник «Павшим воинам».JPG
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
54°53′00″ с. ш. 61°24′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1795
Pind
  • 109
Высота 243
Aigvö UTC+5:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 37 224 чел. (1 vilukud 2021)
Lugud
Telefonan kod 35152
Počtan indeksad 187045

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Korkino (ven.: Ко́ркино, mugažo totaran i baškiran kelil) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Čeläbinskan suvine ezilidn, Korkinon rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1746 kuti pen' Korkinankülä, mainitaškanzihe dokumentoiš vspäi 1789. Kätihe Korkinskii-radnikžiloks vl 1932, radoihe buran hilen löudmižsijad (avaitihe vl 1931). Korkino sai lidnan statusad vn 1942 2. päiväl redukud. Buran hilen samine tuli lophu vl 2017, no hilen sured varad oma olmas völ.

Korkino šingotase kartonfabrikal, stöklantegimel, ekskavatoriden da vagonoiden kohenduztegimel, sauvondmaterialiden pästandal (raudbetontegesed), sömtegimištol (konditerine fabrik).

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, 243 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Buran hilen järed kar'jer om lidnan pohjoižpäivnouzmas, se om kahtenz' surtte mail'mas: 7 km diametral i enamba mi 500 m süvütte. Matkad Čeläbinskan röunhasai om 12 km pohjoižhe orhal vai 17 km avtotel, keskushesai — 30 km pohjoižhe orhal vai 42 km avtotedme. Toine lähembaine lidn om Jemanželinsk 15 km suvhe orhal vai avtotedme.

«Čeläbinsk — Troick»-avtote om lidnan päivlaskmaižeks röunaks. Korkino-raudtestancii radab vaiše jüguiden täht 10-kilometrižel sarakol «Čeläbinsk — Troick»-keskustaspäi.

Dubrovka-Čeläbinskai-žilo raudtestancijanno (810 rist. vl 2010) i Dubrovk-külä (142 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Korkinon ližaks. Lidnankundan pind om 48,8 km².

Eläjad

Vl 1989 lidnan ristitišt oli 45 198 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 596 ristitud, lidnankundan — 39 549 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 83..84 tuhad eläjid vll 1959−1967 (84 962 rist. vl 1959). Kaik 34 967 ristitud elihe lidnas i 35 874 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017.

Rahvahad (2010): venälaižed — 87,8%, totarlaižed — 3,2%, ukrainalaižed — 2,2%, saksalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 4,8%.

Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin i Pauloin jumalanpert'[1] om saudud Korkinos vl 1888.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Korkinon kaivuzsauvondan tehnikum[2] i Čeläbinskan sömindustrijan da torguindan valdkundaližkolledžan Korkinon filial (ende Korkinon sömtegimišton tehnikum).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk