Aš (lidn, Venäma)

Рувики-späi
Asha.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

55°00′ с. ш. 57°15′ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1898

Pind
  • 32,4
Высота

140

Aigvö

UTC+5:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 27 890 чел. (1 vilukud 2021)
Lugud
Telefonan kod

35159

Počtan indeksad

456010

-

Официальный сайт

lugeda  diskussii  redaktiruida
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

(Čeläbinskan agjan päivlaskmaižes sarakos. Se om Ašan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1898 kuti žilo udenno kaugedraudan Aša-Balašovo-tegimenno, nimitihe jogen mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1933 20. päiväl kezakud.

Aš šingotase raudan metallurgijan tegimel, mugažo lämuzarmaturan i mechimine tegimed ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmaiženno röunanno, Sim-jogen oiktal randal tobjimalaz (Kaman hurapol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Aš-jogi (ven.: Аша 59 km pitte) lankteb Simha oiktalpäi lidnas. Baškortostan om ani päivlaskmha lidnaspäi Aš-jogen vastrandal. Matkad Čeläbinskhasai om 263 km päivnouzmha orhal, 333 km avtotedme vai 360 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Sim-lidn päivnouzmha i Min'jar pohjoižpäivnouzmha.

«Čeläbinsk — Uf»-raudte läbitab lidnad, Aš-stancii (ven.: Аша) radab sen keskuzpalas.

Aš om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind om 549,32 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 881 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..39 tuhad eläjid vll 1959−1998 (39 100 rist. vl 1992).

Professionaližen opendusen aluzkund om Ašan industrialine tehnikum.[1]

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk