Kopeisk

Рувики-späi
Kopeisk
Administration of Kopeysk.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
55°06′00″ с. ш. 61°37′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1907
Pind
  • 236,71
Высота 200
Aigvö UTC+5:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 147 806 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 35139
Počtan indeksad 456600–456602, 456604, 456607, 456609, 456610, 456612, 456614, 456617–456623, 456625, 456629 da 456652–456659

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Kopeisk (ven.: Копе́йск, mugažo totaran i baškiran kelil) om Venäman lidn Čeläbinskan agjan keskuzpalan päivnouzmas, Čeläbinskan suvipäivnouzmaine ezilidn. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kopeiskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1907 Tugaikul'-žilon sijas samha burad hil't. Se sai lidnan statusad vl 1933. Sauptihe kaikid buran hilen kaivuzid 1990-nzil vozil. Vl 2004 mülütihe lähižid kaivuzžiloid lidnha, i sen ristitišt ližadui läz pol'tošt kerdad.

Kopeisk šingotase kaivuzmašinoiden tegimel (kaivuzkombainad, mašinad kaivamha tonnelid), armijan raketoiden i šlibakoiden tegimel, sauvondplastikan edheotandoil (torved, fitingad, polietilenkerteh), mugažo keramižen propantan tegim, zell'edheotand i äjintorguindkeskused ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase lidnümbrikon suvipalas, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Čeläbinskanke päivlaskmas. Toine lähembaine lidn om Korkino 28 km suvipäivlaskmha-suvhe orhal, 44 km avtotedme vai raudtedme.

Kopeisk jagase seičemeks territorialižeks palakundaks. Koume žilod mülüdas lidnümbrikho Kopeiskan ližaks: Kalačovo, Zaozörnii, Sineglazovo. Žilod sätas ümbrikon kahesant territoriališt palakundad. Lidnümbrikon pind — 355 km².

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 60 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 137 601 ristitud, lidnümbrikon — 139 756 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 160..168 tuhad eläjid vll 1959−1967 (168 tuh. rist. vl 1962). Kaik 148 231 ristitud elihe lidnas i 150 383 ristitud kaikes lidnümbrikos vl 2019.

Ortodoksižen hristanuskondan vižtoštkümne pühäpertid[2] oma avaitud lidnas da sen ümbrikos: kümne jumalanpertid i viž časounäd. Nell' türmad-kolonijad oma olmas lidnas mugažo.

Rahvahad (2010): venälaižed — 85,8%, totarlaižed — 5,7%, ukrainalaižed — 2,0%, saksalaižed — 2,0%, baškiralaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 2,9%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kopeiskan medicinine tehnikum[3], Kopeiskan politehnine kolledž, Suviuralan valdkundaližen universitetan (Čeläbinsk) filial.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk