Ozörsk (Čeläbinskan agj)

Рувики-späi
Ozörsk
Ozersk Broadway.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

55°45′20″ с. ш. 60°42′10″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1945

Pind
  • 657
Высота

240

Aigvö

UTC+5:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 76 896 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod

35130

Počtan indeksad

456780–456790

-

Официальный сайт

lugeda  diskussii  redaktiruida
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Ozörsk (sauptud lidn Čeläbinskan agjan pohjoižes. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ozörskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vn 1945 9. päiväl kül'mkud kuti sauvondrajon nomer 11, Baz-10 (atombombad. Žilo valdkundaliženno himižtegimenno Mendelejevan nimed sai lidnan statusad vn 1954 17. päiväl keväz'kud Čeläbinsk-40-nimitusenke, edel sidä ei olend lähtendad sauvondan zonaspäi. Möhemba himižkombinat sai «Majak»-nimitust.

Vn 1957 sügüz'kul tehnopolis eli läbi radioaktivižes avarijas, se oli ezmäine mugoine sur' avarii NSTÜ:s, redusti šoidud 300 km pitte i 5..10 km levette. Nimitihe lidnad Čeläbinsk-65 vll 1966−1994. Vspäi 1994 lidn om olmas nügüdläiženke nimenke oficialižikš, sijadusen mödhe järviden keskes.

Ozörsk šingotase «Majak»-tehmižühtelmasel (südäitukuižen poltusen tehmine da utilizacii, radioaktivižiden izotopoiden sädand), mašinansauvomižen edheotandoil (mašiništ kivivoinhimižen, atomižen, metallurgižen i sömtegimišton täht), sauvondedheotandoil.

Geografijan andmused

Lidnan da sen ümbrišton nägu Man kaimdajaspäi (edel 2007 vot).

Lidn sijadase ümbrikon pohjoižes, Suviuralan päivnouzmaižel ezimägištol, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nene järved oma lidnas: Irtäš-järv-vezivaradim (bašk.: Ирташ, 227 m ü.m.t., 53,5 km²) om lidnan pohjoižrandaks, Pen' i Sur' Nanog-järved (ven.: Малая и Большая Нанога) oma lidnan lodehes, Kiziltaš-järv-vezivaradim (bašk.: Ҡыҙылташ, 18 km²) — pohjoižpäivnouzmas, pen' Tatiš-järv om suves. Matkad Čeläbinskhasai om 77 km suvipäivnouzmha orhal vai 103 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Kištim (raudtestancijanke) 4 km päivlaskmha i Kasli 15 km pohjoižhe.

Novogornii-žilo (6 733 rist. vl 2010), Metlino-žilo (3 694 rist. vl 2010), koume pen't žilod i külä mülüdas lidnümbrikho Ozörskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 657,3 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 82 164 ristitud, lidnümbrikon — 93 044 ristitud. Vspäi 1996 kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 91 tuhad eläjid vll 2002−2005 (91 800 rist. vl 2003). Kaik 79 265 eläjad oli lidnas i 89 731 eläjad kaikes lidnümbrikos vl 2017.

Rahvahad (2010): baškiralaižed — 3,8%, totarlaižed — 3,3%, ukrainalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 1,8%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma: keskopendusen — Ozörskan tehnine kolledž[2] i Ozörskan čomamahtoiden kolledž, üläopendusen oma Ozörskan tehnologine institut[3] — Nacionaližen MIFI-südäitukuižtedoiduzkeskusen filial i Suviuralan valdkundaližen universitetan filial.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk