Čerepovec

Рувики-späi
Čerepovec
Октябрьский мост в Череповце с птичьего полёта.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

59°08′00″ с. ш. 37°55′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Глава

Q85859455?[1]

Istorii da geografii
Pind
  • 120,9
Высота

130

Aigvö

UTC+3:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 301 040 чел. (2023)
Lugud
Telefonan kod

8202

Počtan indeksad

162600–162606, 162608–162612, 162614–162616, 162618, 162620 и 162622–162627

-

Официальный сайт

lugeda  diskussii  redaktiruida
Fail:CherepovetsBus.gif
Kundaližen transportan kart (2009)

Čerepovec (ven.: Черепове́ц [tɕɪrʲɪpɐˈvʲɛts]) om lidn Venäman lodehes. Se om Vologdan agjan kaikiš suremb eländpunkt, kahtenz' surtte lidnümbrik eläjiden lugun mödhe, Čerepovecan rajonan administrativine keskuz (ei mülü sihe).

Lidn om agjan tegimišton keskuz. Kaikiš znamasižembad oma faner, silikatine traktorad).

Istorii

Lidn mainitase ezmäižen kerdan (Hristan) Pühäpäivän mez'jumalankodikš, sen aluz oli pandud vl 1362. Jumalankodin pala — Pühäpäivän päjumalanpert' — om olmas nügüd'-ki. Puhtaz («čerettüd») külä (ven.: Чистое село) sündui jumalankodin seiniden taga.

Čerepovec sai lidnan statusad vn 1777 4. päiväl kül'mkud. Oli kadotanu sidä vozil 1797−1802. Vl 1844 ezmäine tegim raudad pästmaha oli saudud lidnha, se oli Krasil'nikov-torgovanan tegim.

Vozil 1918−1927 lidn oli Čerepovecan gubernijan administrativižeks keskuseks, sid' vll 1927−1930 Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikon keskuseks. Vspäi 1930 om olmas lidnaks agjan alištusenke, kacmata agjaha. Vspäi 1937 lidn mülüb Vologdan agjaha.

Geografijan andmused

Lidn sijadase läz Ribinskan vezivaradint, Jagorb- (Šeksn- (ven.: Шексна) jogiden ühthejoksmusen randoil (Volgan bassein), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vologdhasai om 113 km päivnouzmha orhal, 136 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ves'jegonsk (Tverin agj) 70 km suvipäivlaskmha orhal.

Čerepovec om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase nelläks territorialižeks rajonaks: Industrialine (istorine keskuz), Jagorbantagaine (sijaline nimi — «jogentaguine»), Šeksnantagaine («Prostokvašino») i Pohjoine («faner»).

Tobmuz

Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum 26 ühtnijanke. Järgenduseližed valičendad oliba sihe vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (9nz' kucund). Ezitajiden valdatusiden strok om viž vot. Lidnan pämez' om Margarita Guseva, tegeb Duman ezimehen velgusidme vn 2016 20. päiväspäi sügüz'kud, ezitajad valičiba händast lidnümbrikon pämeheks ičeze mülükundaspäi vn 2017 14. päiväl sügüz'kud.

Lidnan merijan pämez' om Vadim Germanov, Lidnan Dum vahvišti händast radnikusele vn 2019 29. päiväl redukud. Edeline mer om Jelena Avdejeva, radoi 14.09.2017-dataspäi.

Eläjad

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 311 869 ristitud, vl 2010 — 309 298 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 324 500 eläjad vl 1999. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 318 856 eläjad. Agjan ristitišton nelländez eläb Čerepovcas.

vižkümnenden päivän jumalankodikund i baptizman uskojad. Islaman keskuzline «Barakat»-mečet' (Blahoslovind) om avaitud.

Lidnan opendusen aluzkundad: 38 keskškolad, valdkundaline universitet, Radioelektronikan sodauniversitet[4], kaks' tehnikumad, viž kolledžad, kaks' professionališt školad.

Transport

Lidn sijadase transportteiden läbitusel: raudte (vspäi 1905 «Volgan-Baltijanmeren vezite. Redukun avtotesild ühtenzoitab Šeksnanjogen randoid vspäi 1979, ottas sidä lidnan simvolaks paksus. Toine Arhangel'skan sild ühtenzoitab Šeksnan radoid vspäi 2022.

Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Čerepovecan rahvahidenkeskeine lendimportBotovo-žilod.

Galerei

Tetabad sündnuded da eläjad

  • Nikolai Noskov (sünd. 1956) — Venäman pajatai da muzikankirjutai.
  • Leonid Parfönov (sünd. 1960) — Venäman lehtezmez', TV-vedai da režissör.

Sebruzlidnad

Homaičendad

Irdkosketused



Vologdan agjan lidnad
Babajevo | Belozersk | Čerepovec | Gräzovec | Harovsk | Kadnikov | Kirillov | Krasavino | Nikol'sk | Sokol | Sur' Ustüg | Tot'm | Ustüžn | Vitegr | Vologd