Čerepovec

Čerepovec
Флаг[d] Герб
59°08′00″ с. ш. 37°55′00″ в. д.
Valdkund	Venäma
Глава	Q85859455?
Istorii da geografii
Pind	120,9
Высота	130
Aigvö	UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad	▼301 040 чел. (2023)
Lugud
Telefonan kod	8202
Počtan indeksad	162600–162606, 162608–162612, 162614–162616, 162618, 162620 da 162622–162627
Официальный сайт
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Fail:CherepovetsBus.gif

Kundaližen transportan kart (2009)

Čerepovec (ven.: Черепове́ц [tɕɪrʲɪpɐˈvʲɛts]) om lidn Venäman lodehes. Se om Vologdan agjan kaikiš suremb eländpunkt, kahtenz' surtte lidnümbrik eläjiden lugun mödhe, Čerepovecan rajonan administrativine keskuz (ei mülü sihe).

Lidn om agjan tegimišton keskuz. Kaikiš znamasižembad oma raudan da sen ühthesuladusiden metallurgine kombinat i sen holitajad edheotandad, himižiden heretusiden tehmine, sauvondmaterialiden tegimed (faner, silikatine savič), maižanduztehnikan ühthekeradamine (traktorad).

Istorii

Lidn mainitase ezmäižen kerdan (Hristan) Pühäpäivän mez'jumalankodikš, sen aluz oli pandud vl 1362. Jumalankodin pala — Pühäpäivän päjumalanpert' — om olmas nügüd'-ki. Puhtaz («čerettüd») külä (ven.: Чистое село) sündui jumalankodin seiniden taga.

Čerepovec sai lidnan statusad vn 1777 4. päiväl kül'mkud. Oli kadotanu sidä vozil 1797−1802. Vl 1844 ezmäine tegim raudad pästmaha oli saudud lidnha, se oli Krasil'nikov-torgovanan tegim.

Vozil 1918−1927 lidn oli Čerepovecan gubernijan administrativižeks keskuseks, sid' vll 1927−1930 Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikon keskuseks. Vspäi 1930 om olmas lidnaks agjan alištusenke, kacmata agjaha. Vspäi 1937 lidn mülüb Vologdan agjaha.

Geografijan andmused

Lidn sijadase läz Ribinskan vezivaradint, Jagorb- (ven.: Ягорба) da Šeksn- (ven.: Шексна) jogiden ühthejoksmusen randoil (Volgan bassein), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vologdhasai om 113 km päivnouzmha orhal, 136 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ves'jegonsk (Tverin agj) 70 km suvipäivlaskmha orhal.

Čerepovec om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase nelläks territorialižeks rajonaks: Industrialine (istorine keskuz), Jagorbantagaine (sijaline nimi — «jogentaguine»), Šeksnantagaine («Prostokvašino») i Pohjoine («faner»).

Tobmuz

Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum 26 ühtnijanke. Järgenduseližed valičendad oliba sihe vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (9nz' kucund). Ezitajiden valdatusiden strok om viž vot. Lidnan pämez' om Margarita Guseva, tegeb Duman ezimehen velgusidme vn 2016 20. päiväspäi sügüz'kud, ezitajad valičiba händast lidnümbrikon pämeheks ičeze mülükundaspäi vn 2017 14. päiväl sügüz'kud.

Lidnan merijan pämez' om Vadim Germanov, Lidnan Dum vahvišti händast radnikusele vn 2019 29. päiväl redukud. Edeline mer om Jelena Avdejeva, radoi 14.09.2017-dataspäi.

Eläjad

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 311 869 ristitud, vl 2010 — 309 298 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 324 500 eläjad vl 1999. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 318 856 eläjad. Agjan ristitišton nelländez eläb Čerepovcas.

Ortodoksižen hristanuskondan 12 pühäpertid oma saudud lidnas: phh. Afanasii i Feodosii Čerepovecalaižiden kafedraline päjumalanpert' (2009−2014), Hristan Eläbzdusen päjumalanpert', viž jumalanpertid i viž časounäd. Protestantizman kundad oma registriruidud, niiden kesken vižkümnenden päivän jumalankodikund i baptizman uskojad. Islaman keskuzline «Barakat»-mečet' (Blahoslovind) om avaitud.

Lidnan opendusen aluzkundad: 38 keskškolad, valdkundaline universitet, Radioelektronikan sodauniversitet, kaks' tehnikumad, viž kolledžad, kaks' professionališt školad.

Transport

Lidn sijadase transportteiden läbitusel: raudte (vspäi 1905 «Piter — Vologd»-keskustal), avtoted (A114 «Vologd — Uz' Ladog», Čerepovec — Ribinsk, Čerepovec — Belozersk) da Volgan-Baltijanmeren vezite. Redukun avtotesild ühtenzoitab Šeksnanjogen randoid vspäi 1979, ottas sidä lidnan simvolaks paksus. Toine Arhangel'skan sild ühtenzoitab Šeksnan radoid vspäi 2022.

Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Čerepovecan rahvahidenkeskeine lendimport (ЧРВ / CEE / ULWC, 149 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase 20 kilometrad pohjoižhe lidnan keskusespäi A114-trassanno, läz Čerepovecan rajonan Botovo-žilod.

Galerei

• Башня водонапорная, г. Череповец, ул. Ленина.png

  Vezičuhunduz (vn 2015 fotokuva)

• 

  Raštvoiden jumalanpert' (1789), vn 2001 nägu

• Череповец.jpg

  Čerepovecan metallurgine kombinat tagamal vl 2020

• Ice Palace Cherepovets 2006.jpg

  Jäpert'kulun sauvondan lopind vl 2006

• Railway station Cherepovets.jpg

  Čerepovec-päraudtestancijan sauvuz vl 2020

Tetabad sündnuded da eläjad

• Nikolai Noskov (sünd. 1956) — Venäman pajatai da muzikankirjutai.
• Leonid Parfönov (sünd. 1960) — Venäman lehtezmez', TV-vedai da režissör.

Sebruzlidnad

• Romanii Ajud, Romanii (vn 2002 semendkuspäi)
• Venäma Balakovo, Saratovan agj, Venäma
• Slovenii Cele, Slovenii
• AÜV Derri, Nju Hempšir, AÜV
• Bolgarii Gorna Orähovic, Bolgarii (vspäi 1998)
• Litva Klaiped, Litvanma (vspäi 1992)
• Kitai Läojuan', Girin, Kitai
• Belorussii Molodečno, Vaugedvenäma
• AÜV Montkler, Nju Džersi, AÜV (vspäi 1991)
• Suomenma Raahe, Suomenma (1968)

Homaičendad

Irdkosketused

• Čerepovec-lidnan tobmuden sait (cherinfo.ru). (ven.)
• Lidn Vologdan agjan ohjastusen oficialižel portalal (vologda-oblast.ru) venäkelel i anglijan kelel.