Nikol'sk

Рувики-späi
Nikol'sk
Nikolsk Presentation Cathedral.jpg
Флаг Герб
Флаг Герб
59°32′00″ с. ш. 45°27′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Высота 140
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 7661 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 81754
Počtan indeksad 161440–161441
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Nikol'sk (ven.: Нико́льск) om Venäman lidn da lidnankund Vologdan agjan suvipäivlaskmas. Se om Nikol'skan rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 15. voz'sadal kuti Nikol'skii-pagast vai slabad (ven.: Никольский погост vai слобода) da sen valdmad torguindtel Volgan basseinan Vetlug-jogespäi pohjoižhe. Nikol'skoje-külä sai makundan lidnan statusad vl 1780.

Nikol'skan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (maidkombinat, söndtavaroiden kombinat), mecan ümbriradmine.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Jug-jogen molembil randoil (Pohjoižen Dvinan bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nikol'skan keskuzpala seižub jogen känmas oiktal randal. Matkad Vologdhasai om 315 km päivlaskmha orhal vai 410 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Šarj (Kostroman agj) 130 km suvhe orhal vai 145 km avtotedme, Tot'm 160 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 205 km avtotedme i Sur' Ustüg 145 km pohjoižhe orhal vai 165 km avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz +17,8 C°, viluku oleleb kaikiš vilumb (−12,3 C°), voden keskmäine lämuz +2,6 C°. Ekstremumad oma −45 C° i +36 C°.

Nikol'sk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Om ümbärtud Krasnopolänskoje-küläkundan territorijal da sen administrativine keskuz.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8 511 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 9 200 ristitud vozil 1996−2001. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 8 026 eläjad.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[3] oma saudud lidnas: Sreten'jen päjumalanpert' (1790−1882) i Jumalanmaman Kazanin jumalaižen jumalanpert' (20. voz'sadan augotišespäi), mugažo Mikulai-čudonsädajan časoun' vspäi 2008. Endevanhas puižes pertištos om čomitesid, se märičeb lidnan istorišt irdnägud mugažo.

Tot'man politehnižen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Vologdan agjan lidnad
Babajevo | Belozersk | Čerepovec | Gräzovec | Harovsk | Kadnikov | Kirillov | Krasavino | Nikol'sk | Sokol | Sur' Ustüg | Tot'm | Ustüžn | Vitegr | Vologd