Harovsk

Рувики-späi
Harovsk
Kharovsk 1.jpg
59°57′51″ с. ш. 40°11′28″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1903
Pind
  • 10
Высота 160
Eläjad
Eläjad
  • 8389 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 81732
Počtan indeksad 162250 da 162251
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Harovsk (ven.: Ха́ровск) om Venäman lidn da lidnankund Vologdan agjan keskuzpalas. Se om Harovskan rajonan administrativine keskuz i üks'jäine lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1903 kuti Harovskii-žilo sauvomha stöklantegint. Žilo Harovskai-raudtestancijanno (ven.: Харовская) zavodihe vspäi 1898 sauvomha stancijad i raudtesildad, sid' holitamha raudted. Vhesai 1904 nimitihe stancijad Kubino i vll 1904−1914 Leščovo. Vspäi 1933 ühtištuihe niid Harovsk-radnikžilho.

1930-nzil vozil saudihe äi edheotandoid: mecanümbriradai tegim, söndtavaroiden kombinat, špaloiden imetusen tegim, ezitegesiden edheotand tehmaha muziksoitoid, leibänkombinat, maidtegim, pölvhantegim, optiž-mehanižen tegimen filial. Harovsk sai lidnan statusad vn 1954 28. päiväl redukud.

Harovskan ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine i sömtegimišt, mugažo tehnologižen mašiništon tegim agrariž-tegimištoližen kompleksan täht radab.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Kuben-jogen hural randal tobjimalaz (ven.: Кубена, Kubenan järven bassein), kukhikahas tahondas, 120..180 m ü.m.t. korktusil. Matkad Vologdhasai om 84 km suvhe orhal vai 110 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Sokol 55 km suvhe orhal vai 73 km avtotedme i Kadnikov 51 km suvhe orhal vai 90 km avtotedme.

Harovsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 079 ristitud, rajonan ristitišton koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 13 200 ristitud vl 1992. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 9 185 eläjad.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[3] oma avaitud lidnas: ph. Serafim Sarovalaižen jumalanpert' (letihe vll 2001−2004), ph. Katromalaižen Onufrijan jumalanpert' (saudihe vl 1990), kaikiden pühämehiden časoun' (om sätud vll 1998−2001).

Sokolan mectegimištoližen politehnižen tehnikuman filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Edeline lidnan pämez' (lidnankundan Nevondkundan ezimez') om Vladimir Majorov (kül'mku 2016 — reduku 2018).

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.

Ezilidnelektrojonused ajeltas Vologdhasai i Vožeg-žilhosai.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Vologdan agjan lidnad
Babajevo | Belozersk | Čerepovec | Gräzovec | Harovsk | Kadnikov | Kirillov | Krasavino | Nikol'sk | Sokol | Sur' Ustüg | Tot'm | Ustüžn | Vitegr | Vologd