Ajud
| Ajud | |||
|---|---|---|---|
| rom.: Aiud mad'j.: Nagyenyed saks.: Straßburg am Mieresch | |||
| | |||
|
|||
| 46°18′37″ с. ш. 23°43′00″ в. д.GЯO | |||
| Valdkund | |||
| Адм. центр | Aiud[d] | ||
| Глава | Iulia-Adriana-Oana Badea[d][1] | ||
| Istorii da geografii | |||
| Pind |
|
||
| Высота | 260 | ||
| Aigvö | UTC+2:00[d], летом UTC+3[d] | ||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
|
||
| Lugud | |||
| Počtan indeksad | 515200[3] | ||
|
|
|||
| Официальный сайт | |||
|
|
|||
Ajud (rom.: Aiud [aˈjud], mad'j.: Nagyenyed [ˈnɒɟɛɲɛd], saks.: Straßburg am Mieresch) om Romanijan lidn valdkundan keskuzpalan lodehes. Mülüb Alban ümbrikho, sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii
Rimalaine Brukl-eländpunkt (latin.: Brucla) oli olmas lidnan territorijal. Nügüdläine eländpunkt mainitase vspäi 1293 kuti saksan lidn. Lidnuz-jumalanpert' om saudud 13. voz'sadal, lidnusen seinäd — 16.-17. voz'sadoil. Lidnan da jogen nimi libub ph. Egidijan latinižes nimespäi (Aegidius), saudihe ezmäšt jumalanpertid hänen oiktastuseks.
Ajud šingotase turizman keskuseks: lidnan kul'turan sauvused, agroturizm, kalatez da mectuz ezilidnan kukhikahiš tahondoiš vodes läbi.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Ajud-jogen randal (Dunain hurapol'ne bassein), 260 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Buharest — Budapešt»-avtotekeskust läbitab lidnad.
Kaik 4 žilod i 6 küläd mülüdas lidnmunicipalitetha Ajudan ližaks.
Eläjad
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 495 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 894 eläjad vl 1992. Professionaližen opendusen nell' aluzkundad ratas lidnas, kaik om läz 2,5 tuhad openikoid niiš.
Rahvahad (lidnan eläjad, ozutadud rahvahudenke — 93% vl 2011): romanijalaižed — 79,7%, mad'jaralaižed — 15,8%, čiganalaižed — 4,4%, saksalaižed — 0,1%.
Sebruzlidnad
Čerepovec, Vologdan agj, Venälaine Federacii (semendku 2002)