Dunai
Dunai (serb.: Дунав, rom.: Dunărea, Evropan Ühtištuses, «rahvahidenkeskeine jogi», 2960 km pitte. Se om Evropan kahtenz' pitte jogi Volgan jäl'ghe.
Jogi jokseb territorijadme vai om röunaks 10 valdkundas (mödvedhe): Saksanma, Mad'jaranma, Moldov, Ukrain. Dunai om vezivaldkundröunaks erasil tahoil kaikiden neniden maiden täht. Enamba kaiked se jokseb Romanijadme — 1075 km, penemba kaiked om Moldovas — 200 metrad. Kaik om 19 Evropan valdkundad jogen basseinas. Dunai jokseb 4 pälidnas (mödvedhe): Ven, Bratislav, Budapešt, Belgrad, ned-žo oma kaikiš surembad lidnad jogen randoil.
Joginišk sijadase Švarcval'd-mägil Saksanman suvipäivlaskmas, se sädase Brigah- da Breg-mägiojiden ühthejoksmusel 678 m korktusel valdmeren pindan päl. Jogi lankteb Atlantižen valdmeren Mustmerhe Romanijan da Ukrainan röunal levineden del'taks.
Fizine geografii
Dunai vajehtab joksmusen čuradust severz'-se kerdoid. Se jokseb Saksanmas päivnouzmha, jogen kaikiš pohjoižemb čokkoim sijadase Regensburg-lidnas. Sid' jogi läbitab Venan katl'usen i jokseb Keskdunain alangištodme enamba 600 km, suvhe Budapeštas, sen jäl'ghe suvipäivnouzmha. Jogi jokseb Suvižil Karpatil «Raudasižed verajad»-uran kal't, sid' jokseb päivnouzmha Aladunain alangištodme. Kaikiš suvemb čokkoim om läz Svištov-lidnad Bolgarijas.
Znamasižed ližajogedTis, Siret, Prut; oiktad — Inn, Drav, Sav, Morav.
Dunain hijamad oma znamasižed, 100 kilometrhasai pitte da sen enamba. Jogivagon keskmäine pautkuz om 23,7 sm/km. Kova tullei merelpäi veb teravale sur'vedele jogen del'tas.
Vedenkeradandbassein
Dunain basseinan pind om 817 tuh. km². Jogen veden purtked oma vihmad da kurod, Karpatiden jäžomad, manalaižed veded.
Vozne vedhuz om 205 km³. Veden valu om 6500 m³ sekundpigudenke suhištos keskmäral.
Ližajogiden enambuz lankteb üläjogehe.
Sur'veden da madalveden strokud erinedas jogen erazvuiččil paloil. Üläjogen i Keskdunain veden tazopind om kaikiš korktemb kezakus, minimaline — tal'vel (tal'vku-uhoku). Alajogel sur'vezi oleleb sulakus-semendkus, madalvezi — sügüz'ku-reduku.
Sadegiden jagand basseinadme om erazvuitte. Paneb sadegid 400−600 mm vodes tazangištoil, 800−1200 mm Karpatiden pautkil, 1800−2500 mm Al'pil. Sadegiden minimum om Dunain del'tas. Lumen da jän katked oma lühüdaigaižed päiči Ülädunain basseinan mägitahondoiš.
Laivoidenlikund
Kaks'sarakoine «Dunai — Mustmeri»-kanal om saudud Romanijas vozil 1976–1987, laivan te lüheneb 400 kilometrad. Vl 1987 jüguiden vedamižen mülü Dunajadme ületi 100 mln tonnoid. Jogi om evropižen veziten pala, kudamb ühtištoitab Rein-Main-Dunai-kanalan sauvondan jäl'ghe Saksanmas.
Ei ole laivoiden ujundad vaiše 1 − 2 kul vodes vilun tal'ven aigan.
19 šlüzad om joges, niiden bjefan korktuz om videspäi koumhekümnehe nell'hä metrhasai.
Kaks' gidroelektrostancijad — Džerdap I da II — oma saudud «Raudasižed verajad»-urha Serbijan i Romanijan röunal. Džerdap I om kaikiš suremb Dunail da üks' kaikiš surembišpäi Evropas.
Galerei
Dunai Ul'mas, Saksanma
Dunai Budapeštas Gellert-kukhalpäi
- Nikopol-danube.jpg
Jädunu Dunai penes Nikopol-lidnas, Bolgarii
- Pelicani din Delta Dunarii.PNG
Pelikanad jogen suhištos, Romanii
Homaičendad
- ↑ Ühthižed tedod Dunai-joges. — Dunain laudkundan sait (danubecommission.org). (saks.) (fr.) (ven.)
 |
Dunai Vikiaitas |