Ves'jegonsk

Рувики-späi
Ves'jegonsk
Church in Vesyegonsk.jpg
Герб
Герб
58°39′00″ с. ш. 37°16′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1564
Высота 108
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 6330 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 48264
Počtan indeksad 171720–171721
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Ves'jegonsk (ven.: Весьего́нск vai Весьёгонск) om Venäman lidn Tverin agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Ves'jegonskan ümbrikon (edel 2019. vot — rajonan) administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1564 kuti Ves' Jogonskai-külä (ven.: село Весь Ёгонская). 16.-19. voz'sadoil rahvahidenkeskeižen torguindan znamasine keskuz, sai lidnan statusad vl 1776 nügüdläiženke nimenke (Ves'jögonsk variantaks). 19. voz'sadan keskes Tihvinan vezisisteman olend tuli lophu, i vl 1885 vaiše 2629 ristitud elihe lidnas. Ves'jegonskan koume nelländest oli upotadud Ribinskan vezivaradimen täutmižen aigan (1941−1947), lidn om sirtud ülembile korktusile.

Ves'jegonsk šingotase valdkundaližil holitišil. Tegimišton sarakod oma mecan ümbriradmine (pumaterialiden varhapanend i pilindmaterialad) da sömtegimišt (vintegim[3]). Ende leibtegim i lihan ümbriradmižen edheotand radoiba mugažo.

Geografijan andmused

Lidn sijadase ümbrikon päivnouzmas, sokhas tahondas, Ribinskan vezivaradimen Mologan lahten suvipäivlaskmaižel randal, seižub 108 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 216 km suvipäivlaskmha orhal vai 247 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ustüžn (Vologdan agj) 52 km lodeheze orhal, järed lidn — Čerepovec 64 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 185 km avtotedme. Darvinan kel'dtaho sijadase kümnes kilometras päivnouzmha lidnaspäi.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +4,9 C°, kezakun-elokun +16..+19 C°, tal'vkun-uhokun −5..−8 C°. Paneb sadegid 720 mm vodes, enamba kezakus-elokus (78..89 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (40 mm kus).

Ves'jegonsk oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 329 ristitud, rajonan ristitišton viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 9 700 eläjad vl 1992. Kaik 6 280 eläjad oli lidnas vl 2017.

Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[4] oma kaičenus i saudud lidnas: koume pühäpertid i kaks' časounäd.

Bežeckan tegimištoliž-ekonomižen kolledžan filial om lidnan professionaližen keskopendusen aluzkundaks.

Edeline lidnan pämez' oli Vladimir Komarov vspäi 2013.

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas Ustüžnanke, Tverinke i Moskvanke. Ves'jegonsk-raudtestancii om «Kiriši — Kaläzin»-keskustan sarakon lopstancijaks vspäi 1919.

Sezonine jogiport oleskeleb lidnas. Nevondkundaližen aigan olnu lendimpöud om tactud.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Tverin agjan lidnad
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok