Kimri

Рувики-späi
Kimri
Cathedral of The Transfiguration (Kimry).jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
56°52′00″ с. ш. 37°21′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Pind
  • 44
Высота 219
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 40 875 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 48236
Počtan indeksad 171500–171508

Официальный сайт(ven.)
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Kimri (ven.: Ки́мры) om Venäman lidn da lidnümbrik Tverin agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Kimrin rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü rajonha).

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ivan Grazijan kirjeižes vl 1546 kuti Kimr-žilo (ven.: село Кимра). Se šingotihe kengiden (sapkoiden) tehmižel, pästtihe severz'-se millionid paroid vodes. Vl 1859 luja lämoipalo pani puišt pertištod mantazole, udessaudihe kahtes vodes. Vspäi 1902 raudte ühtenzoitab lidnad Moskvanke, Savölovo-stancii sijadase Volgan oiktal randal, om nimitadud enččen lähižen külän mödhe.

Kimri sai lidnan statusad vn 1917 kezakus. Läz sadad kivišt i puist torgovaništon pertid om kaičenus lidnas.

Kimrin ižandusen päsarakod oma tömašintegimišt, sauvondmaterialiden tehmine (mecan ümbriradmine, bazal'tkuid), kebn tegimišt (koume keng'fabrikad i kaks' trikotažfabrikad), turizm.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Volgan (Ugličun vezivaradim) molembil randoil i sen huran Kimark-ližajogen randoil (ven.: Кимрка (Кимарка), 32 km pitte), istorine keskuz — Volgan hural randal, 219 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 87 km päivlaskmha orhal vai 101 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Taldom (Moskvan agj) 20 km suvipäivnouzmha i Dubn (Moskvan agj) kümnes kilometras suvipäivlaskmha vai Volgan ülezjogen. Avtotesild ühtenzoitab Volgan randoid vspäi 1978.

Kimri om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 49 628 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 58..61 tuhad vll 1973−2001 (61 800 rist. vl 1992). Kaik 45 504 eläjad oli lidnas vl 2017.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[2] oma kaičenus i saudud lidnas: Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (1911), Sündun Voznesen'jan jumalanpert' (om letud 1813−1829), phh. Zaharijan i Jelisavetan jumalanpert' Savölovos, kodipühäpert', koume časounäd. Niiden ližaks kaks' päjumalanpertid i jumalanpert' oma pandud mantazole. Baptizman loičendpert' om avaitud.

Kimrin kolledž[3], Kimrin medicinine kolledž[4] i Savölovon kolledž[5] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Tverin agjan lidnad
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok